aanavalind

Aanava(lind) on 1739. aasta piiblitõlkes ebapuhaste lindude loendis kasutusele võetud heebrea sõna (אֲנָפָה, 'anāfā). Suurem osa Vanast Testamendist on originaalis heebreakeelne. Heebrea 'anāfā tõenäoline tähendus on 'haigur'. Nii on selle sõna tõlkinud ka Martin Luther (saksa keeles Reiher).

Sõna ↗haigur on eesti keelde laenatud rootsi keelest (vrd rootsi häger 'haigur') ja see on olnud tuttav Johannes Gutslaffile, kes kasutas seda (kujul heger) oma lõunaeestikeelses piiblitõlkes 17. sajandi keskel (vt EPAK). Samal ajal põhjaeestikeelsetes tekstides ega sõnastikes tüve haigur ega selle häälikulisi variante ei esine.

Eestisse asusid haigrud pesitsema alles 19. sajandi lõpul, nii et sõna selle linnuliigi nimetamiseks polnudki varem tarvis (v.a piiblitõlgetes).

Paul Ariste andmetel on 1739. aasta Piiblis eestlastele tundmatute loomade, taimede, vääriskivide jms nimetamiseks kokku 67 eesti keele hääldusega mugandatud hebraismi (arvestamata rahvusvaheliselt kasutatavaid heebrea kultuurisõnu). Häälduse mugandamine tähendas muu hulgas ka rõhu viimist esisilbile. Sellega kaasnes esisilbi täishääliku pikendamine, juhul kui silp oli lahtine, sest sakslaste arvates ei olnud lühikese lahtise vokaaliga rõhulised silbid võimalikud. Kirjapilt anawa viitab üheselt pikale a-le esisilbis. Kui a tuleks hääldada lühikesena, peaks tollaste ortograafiareeglite järgi olema n kirjutatud topelt.

Tähendused ja näitelaused

'haigur'

Ja tone-kurg ja Anawa lind omma sugguga ja Tukiwati-lind ja nahk-hiir, (Piibel 1739)
'toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.' (5Ms 14:18)

Esmaesinemus

1739

Ja tonekurg ja Anawa-lind omma sugguga ja Tukiwati-lind ja nahk-hiir. (Piibel 1739)
'toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.' (3Ms 11:19)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,02

Vormistik

aanava- esineb ainult liitsõna muutumatu esiosisena.

Teemad: heebrea laen, häälduse mugandamine, piiblitõlge
Kirjandus
•Ariste, Paul 1965. Hebräische Wörter im Estnischen. – Beiträge zur  Sprachwissenschaft, Volkskunde und Literaturforschung. (Steiniz-Festschrift). Berlin, 31–38.
•Ariste, Paul 1967. Lisamärkusi eesti keeles olevatest hebraismidest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat, 71–73.
•Ariste, Paul 1981. Heebrea laensõnad eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 160–167. 
•Prillop, Külli 2020. Lühike, pikk ja ülipikk häälik eesti kirjakeele ajaloos.  – Emakeele Seltsi Aastaraamat, 163–190.
Sisu viimati muudetud 30/07/2020
Külli Prillop, Kulla Mellov