|
Frikadell on algselt prantsuse keelest pärit sõna, mis leidub juba esimeses eestikeelses kokaraamatus aastal 1781, kuigi eestlaste hääldusega mugandatud kujul – wrikadell. Täht f selle sõna algusesse kirjutatakse alles 19. sajandi lõpus. Jaan Koori kokaraamatu esmatrükis (1889) on veel wrikadellid, aga 2. trükis (1896) frikadellid ja mõnel korral ka frikandellid (d ette lisatud n-häälikuga, mis võis hõlbustada hääldamist). F. J. Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on olemas variandid wrīkadell ja prikadell, kuid mitte frikadell. pr-algulist varianti on kasutanud näiteks Carl Körber juba 1849. aastal.
|
Tähendused ja näitelausedKustas moistis jubba Prikadellit kerotada Puljoni suppi sisse; pekkinöälaga pekki tükkid teddre prati sisse pista (Körber 1849) Esmaesinemus1781Sest woib siis pissokessed Wrikadellid tehha, mis suppide ehk ka mu roade sees woib prukida. (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893wrīkadell G. wrīkadelli, wrīkadill G. wrīkadilli Fricadille (in der Kochkunst). [19. saj neologism] prikadell G. prikadelli Fricadelle (in der Kochkunst). [19. saj neologism] Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: prantsuse laen, saksa laenSisu viimati muudetud 12/05/2023Külli Prillop |
