frikadell
Frikadell on algselt prantsuse keelest pärit sõna, mis leidub juba esimeses eestikeelses kokaraamatus aastal 1781, kuigi eestlaste hääldusega mugandatud kujul – wrikadell.
Täht f selle sõna algusesse kirjutatakse alles 19. sajandi lõpus. Jaan Koori kokaraamatu esmatrükis (1889) on veel wrikadellid, aga 2. trükis (1896) frikadellid ja mõnel korral ka frikandellid (d ette lisatud n-häälikuga, mis võis hõlbustada hääldamist).
F. J. Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on olemas variandid wrīkadell ja prikadell, kuid mitte frikadell. pr-algulist varianti on kasutanud näiteks Carl Körber juba 1849. aastal.
‘Kustas mõistis juba frikadelle keerutada puljongi sisse, pekinõelaga pekitükke tedreprae sisse pista’
1781
Sest woib siis pissokessed Wrikadellid tehha, mis suppide ehk ka mu roade sees woib prukida. (Lithander 1781)
‘Sellest võib siis pisikesed frikadellid teha, mida suppides või ka muudes roogades võib kasutada.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
wrīkadell G. wrīkadelli, wrīkadill G. wrīkadilli Fricadille (in der Kochkunst). [19. saj neologism] prikadell G. prikadelli Fricadelle (in der Kochkunst). [19. saj neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,13
Uus Kögi- ja Kokka Ramat (1824)
