frikadell

Frikadell on algselt prantsuse keelest pärit sõna, mis leidub juba esimeses eestikeelses kokaraamatus aastal 1781, kuigi eestlaste hääldusega mugandatud kujul – wrikadell.

Täht f selle sõna algusesse kirjutatakse alles 19. sajandi lõpus. Jaan Koori kokaraamatu esmatrükis (1889) on veel wrikadellid, aga 2. trükis (1896) frikadellid ja mõnel korral ka frikandellid (d ette lisatud n-häälikuga, mis võis hõlbustada hääldamist).

F. J. Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on olemas variandid wrīkadell ja prikadell, kuid mitte frikadell. pr-algulist varianti on kasutanud näiteks Carl Körber juba 1849. aastal.

Kokaraamat 1824

Tähendused ja näitelaused

Kustas moistis jubba Prikadellit kerotada Puljoni suppi sisse; pekkinöälaga pekki tükkid teddre prati sisse pista (Körber 1849)
'Kustas mõistis juba frikadelle keerutada puljongi sisse, pekinõelaga pekitükke tedreprae sisse pista'

Esmaesinemus

1781

Sest woib siis pissokessed Wrikadellid tehha, mis suppide ehk ka mu roade sees woib prukida. (Lithander 1781)
'Sellest võib siis pisikesed frikadellid teha, mida suppides või ka muudes roogades võib kasutada.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

wrīkadell G. wrīkadelli, wrīkadill G. wrīkadilli Fricadille (in der Kochkunst). [19. saj neologism]
prikadell G. prikadelli Fricadelle (in der Kochkunst). [19. saj neologism]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,13

Vormistik

a.kaasaü.
   18. saj wrikadelliga
m.nim.
   18. saj wrikadellid
m.kaasaü.
   18. saj wrikadellittega

Teemad: prantsuse laen, saksa laen
Sisu viimati muudetud 12/05/2023
Külli Prillop