eliting

Eliting ’roos (nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik)’ on alamsaksa laen. Haigus ise jõudis Eestisse arvatavasti koos ristisõdijatega. Alamsaksa dat hillige dink ’püha asi’ on rahvapärane nimetus selle haiguse jaoks. Katoliiklikul ajal seostati elitingi Euroopas püha Antoniusega (vt Kõivupuu 2013).

August Wilhelm Hupel ning hiljem ka nt Johann W. L. von Luce on dat hillige dink eestikeelses tekstis kasutanud alamsaksa hääldusele lähedasel kujul iliting (vanas ortograafias illiting), aga murretes on tavalisem e-ga algav eliting ~ eliding (vrd ülemsaksa das heilige ding).

Tähendused ja näitelaused

Roos, ehk illiting [...] Nisuggune haige koht on punnane ja paiseb ka pissud ülles. Sesamma haigus tulleb sest, kui innimenne on ennast wägga kohkunud, ehk wihhastanud, ja kaub sagedaste issiennesest ärra [...]
'Roos ehk eliting [...] Niisugune haige koht on punane ja ka pisut paistes. See haigus tuleb sellest, kui inimene on väga ehmatanud või vihastanud, ja see kaob sageli iseenesest ära [...]'

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Heilig ding Jllitinck (Göseken 1660)

1766 (tekstis)

agga kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma. (Hupel 1766)
'aga kui on eliting, siis ära selle salviga määri.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Heilig ding Jllitinck [saksa sõna]
rose (morbus) Jllitinck

Vestring 1720–1740

—

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

illiting die Rose erysipelas

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

illiting, i, Rose (Krankheit) r.[Tallinna k] selt.[harv]

Wiedemann 1893

heletiṅg G. heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) Rose, Entzündung.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,04

Vormistik

a.nim.
   18. saj illiting

Teemad: alamsaksa laen, saksa laen
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Kõivupuu, Marju 2013. Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini. Tallinn: Varrak.
Sisu viimati muudetud 19/09/2022
Külli Prillop