elevant

Loomanimetus elevant on eesti kirjakeelde jõudnud piiblitekstide kaudu. Teadaolev esmaesinemus leidub Johannes Gutslaffi käsikirjalises piiblitõlkes 17. sajandi keskpaigast.

♦

Võimalik, et elevant hääldati eesti keeles pika esisilbiga või siis pearõhuga viimasel silbil. Sellele viitab omaaegne kirjapilt elewant, kus l peaks vana ortograafia reeglite järgi olema topelt, juhul kui esisilbi e oleks lühike ja rõhuline. Pearõhu nihutamine esisilbile vastaks 1739. aasta Piibli tõlkijate põhimõtetele. Pika e-ga eelevant on esitatud ka Wiedemanni sõnastikus (1893).

18. sajandi lõpu tekstides leidub siiski ka tänapäevasele hääldusele vastav kirjapilt ellewant.

Tähendused ja näitelaused

Maa peäl on ellewant se keige suurem ellajas; se woib omma seljas üht honed kanda, kus ülle kolmkümmend innimessed sees on. (Arwelius 1782)
'Ma peal on elevant kõige suurem loom; ta võib oma seljas kanda maja, kus on sees üle kolmekümne inimese.'

Sõnaühendid

elevandiluu

Sest kunningal ollid Tarsisi laewad merre peäl, Irami laewadega; ükskord kolmes aastas tullid need Tarsisi laewad ja töid kulda, ja höbbedat, elewanti-luid, ja merre-kassid ja waua-lindo. (Piibel 1739)
'sest kuningal olid merel Tarsise laevad koos Hiirami laevadega: igal kolmandal aastal tulid Tarsise laevad ja tõid kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.' (1Kn 10: 22)

Esmaesinemus

umbes 1648–1656 (käsikirjas)

Sedda kaupa kullast n. Höbbest, kallist kivvist n. Perlist, Kallist linna Reuwast, purpurast, Sihdest n. werr[e]wast Reuwast. N. keicKsugkust Thy[nü] puiht, n. KeicKesugkust annumb Elephanti luihst, n. KeicKesugkust annumb sest keicke kaliembast Puhst, wassest, Rawast, n. Marmorri Kivvist. (Gutslaff 1648?–1656?)
'ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või rauast või marmorist eset,' (Ilm 18: 12)

1660 (sõnastikus)

Elephant / Elewant. (Göseken 1660)

1715 (trükitekstis)

Kulla / nink Höbbeda / nink kalli Kiwwi / nink Pärle / nink kalli Linnatze Reiwa / nink Purpuri / nink Sihdi / nink werrewä Kallewe Kaupa: Nink kigesuggust kallist Puhd / nink kigesuggust Elewanti Luh Annumat / nink kigesuggust Annumat kallist Puhst/ nink Wassest / nink Rawwast / nink Marmori Kiwwist / (Wastne Testament 1686)
'ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või rauast või marmorist eset,' (Ilm 18: 12)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Elephant / Elewant.
Elephanten Rüssel / Elewanti Nenna.
Helffenbein / Elewanti Luh.

Vestring 1720–1740

—

Clare 1730

Elewant, i. der Elephant. [saksa laen]
—i lu. Helfenbein.

Thor Helle 1732

—

Svenske 18. saj I pool

Elephant. Elewant

Hupel 1818

elewant, i, Elephant. +.[saksa laen]
elewanti lu Helfenbein. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne]

Wiedemann 1893

elewant G. elewanti (ēlewant) Elephant. [mitte-rahvakeelne]
elhwenbein G. elhwenbeini Elfenbein. [mitte-rahvakeelne]

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,29

Vormistik

a.nim.
   18. saj elewant, ellewant
a.om.
   18. saj elewanti

Teemad: piiblitõlge, alamsaksa laen, saksa laen, rahvusvaheline sõna
Sisu viimati muudetud 02/05/2022
Külli Prillop