eht, ehtne
Käändumatu omadussõna eht ’ehtne, päris’ ja selle tuletused ehtne, ehtsus on eestikeelsetes kirjalikes allikates suhteliselt hilised, ilmudes tekstidesse ja ka sõnastikesse alles 19. sajandi II poolel.
Eht on eesti keelde laenatud mõnest saksa keele variandist (keskalamsaksa echt(e), ülemsaksa echt ’ehtne; õige; tõeline’, vt ETY).
eht
See rõem oli eht waese rõem, kes oma kätewaewast elab. (Kõrv 1889)
ehtne
On müüa 860 dessätini maad, Nowgorodi kubermangus, 60 wersta Borowitschi linnast ja raudteest eemal, suure ehtsa jõe kaldal, ilma hooneteta maksab 8000 rubla. (Eesti Postimees ehk Näddalaleht, 31. oktoober 1884)
18. saj II pool, nt
Tallin̄nas on 17.-18. Martsil öse Kolga möisa krahw Stenbocki proua maiast laia ulitsal No. 115 mitmed kallid asjad ärrawarrastud, nenda kui: 1) Üks ridda eht Kolga-jöe perlid, nellikümmend kaks tükki reas, keskmissed sure erne suurdussed, äärmissed wähhemad.
(Perno Postimees ehk Näddalileht, 8. aprill 1859)
‘Tallinnas on 17.-18. märtsi öösel Kolga mõisa krahv Stenbocki proua majast Lai tn 115 mitmed kallid asjad ära varastatud, nt 1) üks kee ehtsate Kolga jõe pärlitega, 42 tükki reas, keskmised suure herne mõõtu, äärmised väiksemad.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
*eht (indeclin.) echt [neologism] ehtne G. ehtse zierlich. *ehtsus G. ehtsuze, ehtus G. ehtuze Echtheit [neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
