ehk
Sõnal ehk on vanas kirjakeeles rohkem funktsioone kui tänapäevased
(1) määrsõnaline ‘vahest, võib-olla’ ja
(2) sidesõnaline, sama tähendust väljendavate või selgitavate sõnade rinnastamine.
Sidesõnana võis ehk olla ühendav (samatähenduslikke väljendeid rinnastav nagu tänapäevalgi), nt hoone ehk maja, aga ka eraldav (nagu tänapäeval ↗või, mis on sidesõnana noorem kui ehk), nt sakslane ehk maainimene. Sageli esines ehk eitavates lausetes, kus tänapäeval ütleksime ega. Valiku markeerijana on kasutatud ka rühmsidendit ehk … ehk (tänapäeval kas … või), nt ehk vihkab ehk armastab.
Peale selle oli ehk kasutusel möönva sidesõnana (nagu tänapäeval ehkki), kuid sel juhul järgneb enamasti (üle 90% juhtudest) kas määrsõna küll või möönvas või tingivas kõneviisis verbivorm, nt ehk olen ma küll.
Soome vanimas kirjakeeles on ehkä tähendus tavaliselt just ‘ehkki, kuigi’, mis taandus alles 19. sajandi jooksul (Häkkinen 2004). Tänapäevases soome keeles tähendab ehkä ‘ehk; vist, võib-olla’. On arvatud, et sidesõnaline ehk kujunes algselt just möönvas tähenduses (vt Karelson 1959: 91).
Määrsõnaline ehk tähenduses ‘vahest, võib-olla’, millele ei järgne küll ega kõhklust väljendav verbivorm, ilmneb alles 1715. aasta Uues Testamendis.
Lisaks võis ehk vähemasti 18. ja 19. sajandil märkida kõhklust, umbkaudsust, olles sellisena midagi sidesõna ‘või’ (‘kas … või’) ja määrsõna ‘võib-olla’ vahepealset, nt sega ära 3 ehk 4 muna.
♦
Väite, et ehk ja või pole samatähenduslikud, esitas esmakordselt Eduard Ahrens oma grammatika süntaksiosas (1853).
1880. aastal avaldas Jakob Hurt põhjaliku uurimuse sõnade ehk ja või kasutusest ning funktsioonidest. Tema andmetel kasutatakse sidesõna ehk samatähenduslike mõistete esitamisel. Eritähenduslike mõistete esitamisel kasutatakse ehk’i vaid siis, kui erinevus pole oluline. Samuti kasutatakse ehk’i öeldu täpsustamisel. (Hurt 1880)
1912 avaldas Johannes Aavik brošüüri “Mõned keele reeglid. Nõuded ja soovid”, kus ta Hurdast lähtudes soovitab kasutada ehk’i samatähenduslike sõnade ja lausete sidumiseks, või’d üksteist välitsavate puhul. Aavik lisab, et ehk võib teineteist välistavaid lauseid või mõisteid ühendada siis, kui neid ei vastandata (st. kui uue sõna või lausega pelgalt lisatakse midagi täiendavat). Sama seiskohta kordab Aavik oma hilisemates väljaannetes.
Küsimust arutati ka Akadeemilises Emakeele Seltsis. Seltsi 2. koosolekul (23. aprillil 1920) kõneles Lauri Kettunen seltsile saadetud selleteemalisest kirjast: “Vahe nende kahe sidesõna vahel on juba dr. Hurt omal ajal ära määranud, nimelt et või siis tarvitatakse, kui ühendatavad mõisted lahkuminevad on, ehk siis, kui need enamvähem üheväärtuslikud. Kuigi see vahetegemine kunstlik, oleks meil ometi temast vaja kinni pidada. On ju ka Soome vastavate sõnade vahe, olgugi kunstlik, kirjakeeles üsna kindlaks kujunenud.”
Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat I, 1920, lk 7
Andrus Saareste “Tegelikes õigekeelsuse määrustes” (1922) kordab samuti, et ehk rinnastab asju ja mõisteid, mis on samalaadilised, või aga niisuguseid, mis on täiesti erilaadilised, täiesti vastandlikud.
Ehk tähenduses ‘või’ on kirjakeelest kadunud 1930ndatel.
ühendav sidesõna
Eßimelt A. R. sÿß palwume meÿe sensinatze Laulo echk Sanade siddes v̈che onsa Tunnÿ prast, kuß meÿe lauwlame. … (Müller 1603)
‘Esiteks, armas rahvas, me palume siis selles laulus ehk sõnades õndsa tunni pärast, kui me laulame: …’ Se Tarkus ehhitas ennesele hone ehk maia, se tähhendab, et Jummala Poeg ennesele maia ehhitas, kui ta innimeste heaks sündis kui tössine innimenne: se söma-aeg tähhendab Jummala ja Kristusse armo-annid, mis ta usklikko hingede toidusseks, leiwaks, ja römo-winaks on walmistanud. (Jutud 1740)
‘Tarkus ehitas enesele hoone ehk maja, see tähendab, et Jumala Poeg ehitas enesele maja, kui ta inimesena sündis inimeste heaks; söömaaeg tähendab Jumala ja Kristuse armuande, mis ta usklike hingede toiduks, leivaks ja rõõmuveiniks on valmistanud.’
eraldav sidesõna
Ninck se Pola wægki eb anna weel nüitkit v̈chelekit Inimeselle armu, Tæma raÿub, löb maha ninck Surnux, ke eales tæma ette tullewat, olkat Saxsa echk Mȧȧ Inimene. etc: (Müller 1603)
‘Ning Poola vägi ei anna veel praegugi ühelegi inimesele armu; ta raiub, lööb maha ja surmab selle, kes eales tema ette sattub, olgu see sakslane või maainimene jne.’ Kui keik on penikesseks hakkitud, siis segga sedda ärra, Pipra, nattokesse Muskatplomi, sola, 3 ehk 4 munna rebbo ning nattokesse riwi leiwaga, mis rösa pima sees on liggunud. (Lithander 1781)
‘Kui kõik on peenikeseks hakitud, siis sega see kokku pipra, natukese muskaatploomi, soola 3-4 munarebu ning natukese riivleivaga, mida on leotatut rõõsa piima sees.’
‘ega, ei ka’
Sepärrast ärge moistkem teps Kohhut teine teise päle / kuid moistke enneminne Kohto se päle / et üksigi omma Wennale Tülli ehk Pahhandust ei te. (Uus Testament 1715)
‘Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!’ (Rm 14:13) Eßimelt A . R . R . pidda meÿe sÿn löhitelt teedtma ninck meles piddama, sest sinatze Mao \Pæ/ tallaÿast, se on sest Issanda Chrixse tæma Personist, ninck mea se eike moistus sÿn on, sest Naÿse Sæmest, kumb eb mitte Adamist, echk Euast, eb kaas v̈chekit muhst Inimesest woÿ v̈tteldut sada. (Müller 1601)
‘Kõigepealt, armas ristirahvas, peame lühidalt teadma ja meeles pidama mao pea purustaja kohta, see tähenab Issanda Kristuse isiku kohta, ning selle kohta, kuidas õigesti aru saada ‘naise seemnest’, mida ei saa öelda Aadama ega Eeva ega ühegi muu inimese kohta.’
möönev sidesõna
Echk ollen ma kül Jlma-Otzal heitut / sihs sahn ma sihskit Jumla Keh sêes leudtut … (Blume 1666)
‘Kuigi olen ilma otsa heidetud, olen siiski Jumala käes …’
‘vahest, võib-olla’
Nüüd surreb kegi waewalt Öigede eest / ühhe Hä eest ehk monni wottaks surra. (Uus Testament 1715)
‘Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra.’ (Rm 5: 7)
ehk … ehk ‘kas … või’
Ninda peawat kahs keick Christusse Orjat öhe ürrikesse aja jerrel echk sihn sesinnase Jlma sees / echk sehl se töise Ello sees om͂ast kiusatussest / ristist / ninck heddast errapehstetut / ninck igkawelt süddamest röhmustut sahma. (Stahl 1641)
‘Nõnda saavad ka kõik Kristuse sulased üürikese aja pärast kas siin sessinases ilmas või seal teise elu sees oma kiusatusest, ristist ning hädast ära päästetud ning igavesti südamest rõõmustatud.’ Üksige ei woi kahte Jssandat tenida / sest ehk temma wihkab Ühhe ja armastab Teist / ehk heidab Ühhe polel ja pölgab Teist ärra. Teie ei woi mitte Jummalat ja Mammonat tenida . (Uus Testament 1715)
Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6: 24)
1535
Sys eb olecksis m[eil] [ücht]kyt leppüteyet / ech way[m]o[licko] [ta]rwis (Koell 1535)
‘Siis ei oleks meil ühtegi lepitajat ega vaimulikku tarvis’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
oder vel, wöi / ächk
Göseken 1660
entweder / (sive) echk. es sey gleich / (sive sit) echk olcko. Obgleich (obschon utut) echk küll / olcko küll. oder / (aut) echk / woi. Schon / [etsi] echk küll. ungefehr / (circiter) liggi / echk eñamb echk wehhemb. weder / (neq́) ep. entweder / (aut) echk. wiewol / [utut] echkül.
Vestring 1710–1730
Ehk Entweder, oder, vieleicht
ehk leeb kül ollad Es mag wol seyn
ehk ta tulleb. Vieleicht kömmt er
ehk wahhest Vieleicht
Thor Helle 1732
ehk entweder, oder, vielleicht. ehk olneb es kan wol seyn. ehk wahhest vielleicht.
Hupel 1818
ehk entweder, oder, vielleicht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„ ta tulleb vielleicht kömmt er. r.[Tallinna k]
„ ka od. kül obgleich, obschon, wenn, ungeachtet r. [Tallinna k] d.[Tartu k]
„ olneb. H.[Harjumaal] „ olnes. d.[Tartu k] es kann wohl seyn.
„ wahhest vielleicht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Masing 1831
ehk conj. vielleicht, entweder, oder.
ehk teil on rahha juhtund, ihr habt vielleicht Geld?
ehk ellab ehk on surnud, entweder er lebt, oder er ist todt.
ehk mit dem darauf folgenden optat. und darauf folgenden ka, kül, kuigi: auch, wenn auch, z.B. ehk ta olleks kuigi kange, mina tedda wõidan ärra, wenn er auch wie stark wäre, ich werde ihn bekämpfen.
Wiedemann 1893
ehk vielleicht, etwa, oder, oder auch,
ehk … ehk sei es … oder,
ehk, ehk kā, ehk küll (c. Imperat.) wenn auch, wenn gleich,
olgu ta ehk ku͜igi sūŕ wenn er auch noch so gross ist,
ku͜i wīź ehk ku͜i rumal oleks olnud wenn die Weise auch noch so dumm gewesen wäre, wõta ehk wīź tükki nimm etwa fünf,
kas ehk näed siehst du nun wohl,
lōdan, ehk temast tuleb he͜a inimene ich hoffe, es wird vielleicht ein braver Mensch aus ihm, ehk wahest vielleicht,
ehk wēl enam oder vielmehr,
ehk kurat wõtku teda! möchte der Teufel ihn holen.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 36,16
17. sajandil – 24,82
18. sajandil – 11,80
ehk on muutumatu sõna
Kirjandus
• Aavik, Johannes 1912. Mõned keele reeglid. Nõuded ja soovid. Tartu: Noor-Eesti kirjastus.
• Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat I (1920), Tartu 1921.
• Hurt, Jakob 1880. Ueber die estnischen Partikeln ehk und või: ein Beitrag zur estnischen Syntax. Dorpat.
• Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. WSOY.
• Karelson, Rudolf 1959. Sidesõnad läänemeresoome keeltes. Dissertatsioon filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu Riiklik Ülikool, soome-ugri keelte kateeder.
• Prillop, Külli; Habicht, Külli; Kingisepp, Valve-Liivi; Penjam, Pille 2006. Ehk elik või. – Toim. Ellen Niit, Keele ehe. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30, lk 185–204.
• Saareste, A. 1922. Tegelikud õigekeelsuse määrused.
