Vana kirjakeele sõnastik

eesel

Loomanimetus eesel on eestikeelsetesse tekstidesse jõudnud alamsaksa või hiljem saksa keele kaudu. Teadaolevalt esimesena kasutas seda Johannes Gutlsaff oma käsikirjaliseks jäänud piiblitõlkes (umbes 1648–1656). Järgmine allikas, kus eesel leidub, on Heinrich Gösekeni sõnastik (1660). Göseken ei anna saksa Esel vasteks eesti eesel, küll aga esineb eesel tal mõningates väljendites, nagu eesli viisi pärast ’eesli moodi’ ja eesli hoidja.

Varasemad autorid (Müller, Rossihnius, Stahl) on eestlastele tundmatu eesli jaoks kasutanud kirjeldavat nimetust metshobu. Ühe korra esineb Stahlil ka metshobune. Võimalik, et hobu märkis pigem emast, hobune pigem isast looma. Gösekeni sõnastk (1660) just sellise vahe teeb ja ka Stahli sõnavalik kinnitab niisugust tähenduserinevust.

Esel, üks rummal loom, näggi kuida üks pissoke koer herra süllese hüppas ja seäl pehmeste maggas … (Willmann 1782)
Eesel, rumal loom, nägi, kuidas üks pisike koer härra sülle hüppas ja seal pehmesti magas …’

emaeesel

Ütlege Sioni Tüttrele: Waata / sinno Kunningas tulleb sulle / hiljamelelinne / ja söitab ühhe Emma-Eesli Seljas / ja ühhe Warsa Seljas / kumb on koormakandja Emma-Eesli Poeg. (Uus Testament 1715)
‘Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.’ (Mt 21:5)

hobueesel

Ja nenda peab hooste , hobbo-eeslide, kamelide ja eeslide, ja keikide lojuste nuhtlus ollema, mis nende leride sees on, otsekui sesinnane nuhtlus. (Piibel 1739)
‘Ja samasugune nuhtlus tabab hobuseid, muulasid, kaameleid, eesleid ja kõiki loomi, kes nende leerides on – just samasugune nuhtlus.’ (Sk 14:15)

metseesel

Kas mets-esel hirnub nore rohho peäl? kas härg inniseb omma sulbi jures? (Piibel 1739)
‘Kas metseesel kisendab noore rohu peal või ammub härg oma sulbi juures?’ (Ii 5:6)

umbes 1648–1656 (käsikirjas)

Abrammille enge saih häht tettut temma perrast, ninck temmalle saihhit lambat, töpprat, Eselit, sullaset, neutzickut, EmmaEselit ninck kamelit. (Gutslaff 1648?–1656?)
‘Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.’ (1Ms 12:16)

1660 (sõnastikus)

Eselhafftig / Eseline / Eseli wijsi perrast. (Göseken 1660)

1666 (trükises)

Olket mitte kud hobboset nink Muhl Eselit / kelle ei ole Moistus / kelle waljat nink Suhlisset Suh sisse pannetaxe / kus nemmat mitte sinno jure tachtwat. 9. (Blume 1666)
‘Ärge olge nagu hobused,nagu muulad ilma aruta; neid tuleb suuliste ja valjastegataltsaks teha,muidu nad ei tule su ligi.’ (Ps 32:9)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Esel / Metzhobbone. Eselin / Metzhobbo.
Eselhafftig / Eseline / Eseli wijsi perrast.
Esels-Haut (Fell) Eseli nachk.
Esels (Roß) Mühle / Eseli (Hobbose) wesck.
Eseltreiber / (Hüter) Eseli hoidia.
Jgaen / [rudire] hühdma kud üx Esel.


Vestring 1710–1730

Eesel pl. lid der Esel.


Thor Helle 1732


Hupel 1818

esel, g. eesli. Esel +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]


Wiedemann 1893

ēzel G. ēzli Esel,
hobu-ē. Maulesel,
ema-ē. Eselin.
ēzlikene G. ēzlikeze Dimin, von ēzel.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 3,48

a.nim.
17. saj esel
18. saj esel

a.om.
18. saj eesli

a.os.
17. saj eslit
18. saj eeslit

a.alaleü.
18. saj eeslile

a.kaasaü.
18. saj eesliga

m.nim.
17. saj eselit
18. saj eeslid

m.om.
18. saj eeslide

m.os.
18. saj eeslid?

m.seestü.
18. saj eeslidest

m.alaleü.
18. saj eeslidele

m.kaasaü.
18. saj eeslidega