Sõna draakon on kasutatud 1654. aasta lauluraamatus 91. psalmi tõlkes. Samuti esineb see sõna korduvalt Johannes Gutslaffi käsikirjalises Uue Testamendi tõlkes (1648–1656?). Mõlemas teoses on aga draakon ilma on-lõputa – draak või traak. Häälikkuju järgi otsustades on tegu laenuga alamsaksa keelest, vrd alamsaksa drak(e). Kuigi Piiblit tõlkides on Gutslaff kasutanud laensõna traak, oma sõnastikus (1648) ta seda ei esita. Sõnastikus on saksa Drache 'draakon' vasteks hoopis pisuhänd. Draak/traak puudub ka teistest sõnastikest. Heinrich Stahl (1637) on lisaks pisuhännale andnud Drache vasteteks veel valgemees ja lendvamees, Anton Thor Helle (1732) lendav madu ja vana lendav. Alamsaksa draak-sõna enam ei kasutatud. ♦ Kreeka laenuna jõudis draakon eesti keelde alles 20. sajandil ja esialgu kreekapärasel kujul drakoon. |
Tähendused ja näitelausedN. t. wottis sedda Thrahki kindi, sedda mustaze (wanna) ssiuwko, Ken om se Kurrat n. Satanas, n. keuwtis tedda kindi tohhat AhiastaicKa. (Gutslaff 1648–1656?) Nende osavõtmise mälestusesemetena on muuseumis koguke ehtsaid hiina relwu, hulk dokumente, kuid huvitavam ese on hiinlaste pataljoni lipp, mis neilt võeti ära kusagil Rakvere lähedal. Lipul on kole aasialik drakoon, kelle lõust pööratud punase päikese poole. (Postimees, 26 märts 1928) Esmaesinemus1648–1656? (käsikiri)N. ütz toine Techt neggetis Taiwa sissen, n. Kaje, ütz suhr werrew ThrahK, Kell seitze päh ollit, n. Kümme sarva, n. t. päihde pähl seizi krohnit. (Gutslaff 1648–1656?) 1654 (trükises)Need Löuwit nink Drakit weel Sa ilma wigkat’ tallat / Ja Maddode ning Huss’de pehl Kül keiwat sünno Jallat (Gesangbuch 1654) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: alamsaksa laen, kreeka laen, võõrsõna rõhkSisu viimati muudetud 17/08/2021Külli Prillop |