blöömikene
Georg Mülleri jutlustes (1600–1606) neljal korral kasutatud blöömikene ‘lilleke’ on üle võetud alamsaksa keelest (alamsaksa blömeken, vrd ülemsaksa Blümchen). Teistel autoritel ega ka murretes seda sõna teadaolevalt ei leidu.
Kolmel korral esineb blöömikene Piibli kirjakohtade täpsetes tõlgetes (Js 40:6,8) või refereeringutes (Ii 14:2). Neljas esinemus on 31. jutluses, mille aluseks on Hesekieli 37. peatükk (“Surnuluud saavad elavaks”). Selles toob Müller liha ülestõusmise kohta kinnitavaid näiteid looduse taastärkamisest, tuginedes suuresti Strigenitzi teosele “Ossa rediviva” (“Luude taaselustumisest”, 1593?).
Hiljem tõlgitud piiblitsitaatides on blöömikese asemel kas lill(ekene), õis või kaunikene. Mülleri jutlustes ei esine neist sõnadest ükski, aga verb õitsema on talle siiski tuttav olnud.
Gregor Strigenitz, Ossa rediviva; üks lehekülgedest, millele Müller oma 31. jutluses viitab
‘lilleke’
Kust pea mina Ar: N. aÿka wotma, eth mina sesama teile Rum̃ala Maa R: hæx teddÿ nöddra vssu kiñitußex, tahaxin mællestada, neist Puist, Rohost, Blömikeßest, sest rucki echk Pöllu kaßwmesest. (Müller 1606)
‘Kust pean mina, armas rahvas, aega võtma, et seda [= liha ülestõusmist] teie, rumala maarahva heaks ja teie nõdra usu kinnituseks saaksin meelde tuletada: puude, rohu, lillede, rukki või vilja kasvamise näitel.’
1605 (käsikiri)
Iob nÿmetab v̈che Inimeße v̈chex Blömikeßex ninck v̈chex wariux. (Müller 1605)
‘Iiob [Ii 14:2] nimetab inimest lillekeseks ja varjuks.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,07
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 111.
