arutama, arutlema
Tuletis arutama ‘aru pidama, millessegi selgust tooma’ on sõnast aru, mis omakorda on samatüveline sõnaga arv.
Põhjaeestikeelsetes tekstides on arutama ‘aru pidama’ kasutusele tulnud alles 19. sajandi teisel poolel, kusjuures välistada ei saa rahvaetümoloogilist seost sõnaga harutama, mida tollases keeles nii hääldati kui ka kirjutati ilma h-ta. Enne seda, kui verb arutama ilmub tekstidesse selgelt tänapäevases tähenduses, kasutatakse seda lausetes, kus mõeldav on ka piltlik harutama, näiteks Nüüd arrutawad teised neid sönno ‘nüüd (h)arutavad teised neid sõnu’ (Perno Postimees 11.01.1861, lk 10). Tänapäeva keeleski on ju sarnane piltlik kasutus võimalik, nt mingit pikemat mõttekäiku algusest lõpuni lahti harutama.
Lõunaeestikeelsetes tekstides on aga juba 17. sajandil olemas tuletis ar(v)utelema, mida on kasutatud kahes tähenduses: ‘arutlema, mõtlema’ ja ‘ennustama, nõiduma, posima’. Lõunaeesti keeles sõnaalguse h üldiselt säilis, nii et põhjaeesti keelega sarnast arutama ja harutama segiminekut ei saanud toimuda, küll aga võisid siin seguneda vanast alggermaani laenust arp ‘nõiatrumm vm nõidumisvahend’ tuletatud arbuma/arbutama/arbutelema ja tüvest arv/aru tuletatud arvutama/arvutelema (nõrgaastmelises tüves arbu– on võimalik t ees muutus b > v). Tähenduste ühisosa on eesolevale mõtlemine, tuleviku seletamine. Sõna arutelema tähenduses ‘ennustama’ on oma põhjaeesti sõnastikku võtnud ka Göseken (1660), nii et kuigi seda põhjaeesti tekstides teadaolevalt ei leidu, ei ole tegemist ainult lõunaeesti sõnaga.
arutama
Aeg arrutab sassis meled. (Eesti Postimees 15.05.1868)
Kahe nädala eest tõi Eesti Postimees kuulutuse Eesti Aleksandri-koolist. Et kül asja seekord õige pitkalt arutati, siiski oli wõimata, kõik ühekorraga posti pauna panna, mis pääkomiteel ehk weel ütelda on. (Eesti Postimehe lisaleht 15.12.1871)
arvotelema ‘ennustama’
Se sündi enge, Kui meije lezime Palwusselle, tulli ütz neuzick meille w. Kumbal ütte Arbia Waim olli, n. Kumb suhrt Kaswo o⌈mm⌉ille Isandille sahtis arrotelleman. (EPAK, Gutslaff 1648?–1656?)
‘Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.’ (Ap 16:16)
arvotelema ‘arutlema, mõtlema’
Kui mina ennast mahha heitsin, sis ütlin mina: Millost ma saan ülles tausma? nink perrast arwotelisin mina, Millost Öhto peaks saama? Sest mina ollin igga Mehhelle ärra Tüljastamisseks, senni kui Pimme saj. (EPAK, Virginiused 1687-1690)
‘Kui ma magama heidan, siis ma mõtlen: “Millal võin tõusta?” ja kui olen üles tõusnud, siis: “Millal tuleb õhtu?” Ma olen koiduni täis rahutust.’ (Ii 7:4)
Kül nida mötlewa nemmä essi nink ka mu Jnnimisse, kumma wäljästpidditsit Ello-Kombid kaewa: Ent Jummal kaep Söäme sisse, nink ne Jnnimisse arwotellewa ennege seddä, mes Silmi een om. (Raudiall 1792)
‘Küll nõnda mõtlevad nemad ise ja ka teised inimesed, kes väliseid elukombeid vaatavad. Ent Jumal vaatab südamesse ning inimesed arutlevad vaid seda, mis on silma ees.’
arvoteleja ‘posija, nõid’
Sinno seän ei peä mitte löitämä , keä omma Poija ehk Tüttärt lassep läbbi Tulle minnä , ehk Tundja , ehk Kaeja, ehk Lausja, ehk Lummaja, ehk Nöid, ehk Arwotelleja, ehk Wölhu, ehk keä Kooljist küssip. (Frölich 1787)
‘Ärgu leidugu su keskel kedagi, kes laseb oma poega ja tütart tulest läbi käia, ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat
ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat!’ (5Ms 18:10)
1648?–1656?
Enge ütz mehs, Simon Nimme, olli onnetu tah lihna sissen, arrotelli, n. Kähndis se Samaria Rahgwa meelet erra, n. ütlis, eth t. ütz suhr mehs olles. (EPAK, Gutslaff 1648?–1656?)
‘Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.’ (Ap 8:9)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
wicken lassen Arrotelma
Göseken 1660
Warsagen / [vaticinari] lausuma / arrotellema
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
arrotellema hexen.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
arwotelleja. Zauberer.
Hupel 1818
arrotelleja, u. arrotaja, Zauberer. d.[Tartu k]
arrotellema s.[vt.] arwotellema.
arwotellema zaubern, hexen; wahrsagen, Zeichen deuten. arwotelleja Zauberer; Zeichendeuter. d.
Wiedemann 1893
arbutama, -tan, tada (arwutama, arbitama, arpima, arutama), freq. arbutelema, -len, -lla hexen, zaubern (vergl. arp).
arutama, arutelema (d) = arbutama.
arwutama, arwutelema (d) = arbutama, arbutelema.
