Vana kirjakeele sõnastik

arkli

Oletatavasti 17. sajandi lõpus või ka 18. sajandi algul eesti keeles avaldatud Rootsi kuninga sõjaseadustes leiduv arkli ’suurtükiväevarustus, sõjavarustus’ on üle võetud rootsi rahvakeelest (Saareste 1958: 182, vt ka Ariste 1981: 149, mis annab sõnale pisut teise tähenduse ’relvaladu, sõjavarustusladu’; vrd ka saksa ja baltisaksa arkelei (nt BSS)).

Muudest eesti keele allikatest ei ole seda sõna niisugusel kujul teada.

Kes Krono rattist / Proviant-hohnest / Arklüst / ehk Rustwanckrist middakit warrastap / olgo ni pissut kui igganes wois olla / se peab surrema. (Sõjaseadused 1697)
‘Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.’

1697(?)

Kes Krono rattist / Proviant-hohnest / Arklüst / ehk Rustwanckrist middakit warrastap / olgo ni pissut kui igganes wois olla / se peab surrema. (Sõjaseadused 1697)
‘Kes kroonu aidast, proviandi-hoonest, (suurtükiväe)varustusest või varustuse vankrist midagi varastab, olgu kui tahes pisut, see peab surema.’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Vestring 1710–1730


Thor Helle 1732


Hupel 1818


Wiedemann 1893

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,01

a.seestü.
17. saj arklüst

Kirjandus

• Ariste, Paul 1981. Rootsi laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 148–157.
• BSS = Baltisaksa sõnastik.
• Saareste, Andrus 1958. Eesti sõduri määrustik ja vandetekst a. 1697. − Virittäjä 62, 2, lk 175−182.