antvärk
Alamsaksa keelest pärit sõna antvärk (keskalamsaksa hantwerk; vt ETY) teadaolev esmaesinemus on Friedrich Gustav Arweliuse „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramatus“, mis ilmus 1790. aastal.
Eesti murretes tähendab antvärk ’ametimees (mõisas); käsitööline’, aga Arvelius on selle tähenduse väljendamiseks kasutanud liitsõna antvärgimees (Arweliusel hantwerkimees). Võimalik, et Arvelius lähtus saksa keelest. Ülemsaksa Handwerk tähendab ’käsitöö’ ja Handwerker ’käsitööline’. Keskalamsaksa hantwerk’i põhitähendus oli samuti ’käsitöö’ (MND HW I), aga selle sõnaga võidi viidata ka käsitööliskonnale (Schiller, Lübben 1876).
Kohalikus saksa keeles näib Handwerk aga vähemalt mõnel pool olevat kasutatud ka tähenduses ’käsitööline; ametimees’, sest Christoph Clare käsikirjalises sõnastikus (1730) on vanasõna üts am̄eti mees saap eggän Paigan leibä vaste saksa keeles Ein Handwerk hat einen Güldenen Boden.
Eesti keeles on antvärk’i tähenduses ’käsitööline; ametimees’ tarvitanud Otto Wilhelm Masing oma „Marahwa Näddala-Lehhes“ 1820ndatel.
♦
Arwelius ja Masing on antvärk kirjutanud saksapäraselt h-ga ning h-ga on see veel 1925. aasta „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatuski“, kuigi tegelik kasutus varieerus.
‘Üks teekäija antvärgi-mees, kes nende rumalust märkas, oli pannud nad uskuma, et nende kapsaaia taga olevat maas üks niisugune rahapada, kus see mõni tuhat rubla sees on.’ … poos üks saksa hantwärk énnast ärra (O. W. Masing 1823)
‘… poos üks saksa antvärk ennast üles’ Kus kolm Tallinnlast kokku juhtuwad, sääl on ikka wähemast kuus seisust koos, sest pea et igal Tallinnlasel ikka wähemast kaks seisust on: 1) see, mille sees ta tõesti on ja 2) see, mille sees ta ennast wõõraste ees ütleb olewat. Nõnda on siin iga õpipoiss “antwärk,” iga antwärk – saks, iga saks – suur saks, iga patsikandja – preili, iga noor räim – kilu. (Postimees, 20. okt 1890)
1790
Üks teekäia hantwerki mees, kes nenda rummalust märkis, olli neid ukkutand uskma, et nende kapstaaja tagga üks nisuggune rahha padda maas olleks, kus see monni tuhhat rubbla olleksid (Arvelius 1790)
‘Üks teekäija antvärgi-mees, kes nende rumalust märkas, oli pannud nad uskuma, et nende kapsaaia taga olevat maas üks niisugune rahapada, kus see mõni tuhat rubla sees on.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
hant, in h.-lāger G. h.-lāgri Handlanger,
h.-wärk G. h.-wärgi, h.-werkel G. h.-weŕkli, h.-wärkre G. h.-wärkre (d) [Tartu k] Handwerker, das erstere auch Handwerk,
h.-wäŕgi-inimene Handwerker.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
a.om.
18. saj hantwerki
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• MND HW I = Lasch, Anna; Borchling, Conrad. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A–F/V). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 1928–1956.
• Schiller, Karl; Lübben, August 1876. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Zweiter Band. Bremen: Kühtmann.
