almus
Almus ’(kerjusele antav) armuand’ on eesti keelde üle võetud kas alamsaksa või saksa keelest (alamsaksa halmosen, saksa Almosen; vt ETY), kuhu see on jõudnud ladina keele vahendusel kreeka keelest (kreeka eleēmosynē ’kaastunne’; vt EWD).
Eesti keeles kasutatavana on selle sõna esmakordselt esitanud Heinrich Göseken (1660), kuid siiski niisuguste saksa keelest laenatud sõnade loendis, mis on sakslastega vähem kokku puutuvaile talupoegadele võõrad. Vanades piiblitõlgetes ongi kasutatud hoopis väljendit vaeste and või armuand (nt Mt 6).
1660 (sõnastikus)
Allmosen / Almosi. [saksa laen] (Göseken 1660)
Tekstides 20. sajandil (?)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Allmosen / Almosi. [saksa laen]
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
almus G. almuse (armus) Opfergabe, Geschenk (der Herrschaft an die Dienstboten), Almosen,
almused Gaben an d. Hexenmeister,
almust ajama, a. tõstma betteln, Gaben einsammeln (auch die der Braut von den Hochzeitgästen), die «Gerechtigkeit» (Naturalabgaben) einsammeln,
wīnaga a. ajama «flächsen» fahren, d. h. gegen Branntwein Flachs eintauschen.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EWD = Wolfgang Pfeifer et al., Etymologisches Wörterbuch des Deutschen (1993), digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache.
