almus

Almus ’(kerjusele antav) armuand’ on eesti keelde üle võetud kas alamsaksa või saksa keelest (alamsaksa halmosen, saksa Almosen; vt ETY), kuhu see on jõudnud ladina keele vahendusel kreeka keelest (kreeka eleēmosynē ’kaastunne’; vt EWD).

Eesti keeles kasutatavana on selle sõna esmakordselt esitanud Heinrich Göseken (1660), kuid siiski niisuguste saksa keelest laenatud sõnade loendis, mis on sakslastega vähem kokku puutuvaile talupoegadele võõrad. Vanades piiblitõlgetes ongi kasutatud hoopis väljendit vaeste and või armuand (salmis Mt 6:4).

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Allmosen / Almosi. [saksa laen] (Göseken 1660)

Tekstides 20. sajandil (?)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Allmosen / Almosi. [saksa laen]

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

almus G. almuse (armus) Opfergabe, Geschenk (der Herrschaft an die Dienstboten), Almosen,
almused Gaben an d. Hexenmeister,
almust ajama, a. tõstma betteln, Gaben einsammeln (auch die der Braut von den Hochzeitgästen), die «Gerechtigkeit» (Naturalabgaben) einsammeln,
wīnaga a. ajama «flächsen» fahren, d. h. gegen Branntwein Flachs eintauschen.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: alamsaksa laen, saksa laen, kreeka laen, ladina laen, piiblitõlge
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EWD = Wolfgang Pfeifer et al., Etymologisches Wörterbuch des Deutschen (1993), digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache.
Sisu viimati muudetud 07/07/2022
Külli Prillop