Põhjaeesti kirjakeeles tuleb määrsõna alati (samuti selle variandid alate ja alatsi) kasutusele alles 18. sajandi algul. Lõunaeesti allikates on alati kujul alasi olemas veidi varem – 1686. aasta Wastses Testamendis. Vanemates kirjapanekutes tarvitati alati asemel nt ikka(s), igal ajal. ♦ Alati on tuletis nimisõnast ala. Tuletise tähendusareng arvatakse olevat ruumilisest ajaliseks: ’kogu alal’ > ’piiramatult’ > ’pidevalt, lakkamatult’ (vt ETY: ala). Wiedemanni sõnastikus (1893) on ala esitatud nii ruumilises (’pind; all olev ruum’) kui ka ajalises tähenduses (’kestus’), aga ajalise tähenduse omistamine nimisõnale ala on pigem Wiedemanni rekonstruktsioon kui tegelikus rahvakeeles levinud kasutus. Wiedemann võis lähtuda leksikaliseerunud vormidest alale ja alal, samuti ala-algulistest liitsõnadest, kus ala tähendab ’alaline’. Niisuguseid liitsõnu (nt alasulane; vt EMS: ala) on üles märgitud paarist keskmurde murrakust. Levinumad on need olnud piiblikeeles. Nt salmi 4Ms 4:7 tõlkes on tänapäeval alaline leib, 17. sajandi keskpaigast pärit Gutslaffi lõunaeestikeelses tõlkes igavene leib ja 17. sajandi lõpust pärit Virginiuste tõlkes igapäevane leib. 1739. aaasta Piiblis öeldakse alati-leib ja 18. sajandi II poole väljaannetes juba lühemalt ala-leib. Samuti on 1739. aasta tõlkes alati-ohver (nt Tn 11:31), mis 1939. aasta juubeliväljaandes on asendatud lühema sõnaga ala-ohver.
|
Tähendused ja näitelausedalatiAgga se Rahho Jssand issi andko teile Rahho allati keigepiddi. Jssand olgo teie keigidega . (Uus Testament 1715) Walla siis sedda pima, allati wispeldades, nattoke hawalt munnade peäle. (Lithander 1781) alatsi 'alati'Se olgo temmale kui kuub, misga ta ennast kattab, ja kui wö, mis ta allatsi wöle panneb. (Piibel 1739) alasi 'alati'Neile ei olle Päiwa Walget waja; sest Jesusse Kristusse auwo paistminne annap neile allasi öige suurt römustawat Walget. (Raudiall 1792) Sõnaühendidalati-meesJa nemmad lahhutawad allati-mehhed ärra, kes sedda maad läbbikäiwad, ja matwad nendega, kes seält läbbikäiwad, need, kes üllejänud Ma peäle, et nemmad sedda puhhastawad; seitsme ku pärrast kulawad nemmad järrele. (Piibel 1739) alati-leibJa ettepannemisse laua peäle peawad nemmad lautama ühhe walwaka-sinnise ride, ja siñna peäle pannema waagnad ja suitsetamisse-rohho-kausid ja kahwlid ja need wallatud putked, ja se allate-leib, peab seäl peäl ollema. (Piibel 1739) alati-ohverJa ta surustas ka se wäe Würsti wasto, ja temmast löppetati se allati-ohwer ärra, ja temma pühha paiga ello-asse wissati mahha. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Allatsi Ohne Unterlaß Clare 1730allasi, stets, im̄er. Thor Helle 1732allati / allatsi immerdar. adv. Svenske 18. saj I poolallasi, stets, im̄er. Hupel 1818allasi stets; immer. d.[Tartu k] allati od. allate od. allatsi immer, stets. r.[Tallinna k] Wiedemann 1893alataza (SW)[Põhja-Eesti edelaosa], alates, gewöhnl. alati (alandtaza, ala, alaja, alatsi, alatse) immer, immerfort, alatse (P)[Pärnumaa põhjaeestiline osa] = alati. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: põhjaeesti keel, lõunaeesti keel, piiblitõlge, määrsõnatuletus
Kirjandus
|