alati, alasi
Põhjaeesti kirjakeeles tuleb määrsõna alati (samuti selle variandid alate ja alatsi) kasutusele alles 18. sajandi algul. Lõunaeesti allikates on alati kujul alasi olemas veidi varem – 1686. aasta Wastses Testamendis.
Vanemates kirjapanekutes tarvitati alati asemel nt ikka(s), igal ajal.
♦
Alati on tuletis nimisõnast ala. Tuletise tähendusareng arvatakse olevat ruumilisest ajaliseks: ’kogu alal’ > ’piiramatult’ > ’pidevalt, lakkamatult’ (vt ETY: ala).
Wiedemanni sõnastikus (1893) on ala esitatud nii ruumilises (’pind; all olev ruum’) kui ka ajalises tähenduses (’kestus’), aga ajalise tähenduse omistamine nimisõnale ala on pigem Wiedemanni rekonstruktsioon kui tegelikus rahvakeeles levinud kasutus. Wiedemann võis lähtuda leksikaliseerunud vormidest alale ja alal, samuti ala-algulistest liitsõnadest, kus ala tähendab ’alaline’.
Niisuguseid liitsõnu (nt alasulane; vt EMS: ala) on üles märgitud paarist keskmurde murrakust. Levinumad on need olnud piiblikeeles. Nt salmi 4Ms 4:7 tõlkes on tänapäeval alaline leib, 17. sajandi keskpaigast pärit Gutslaffi lõunaeestikeelses tõlkes igavene leib ja 17. sajandi lõpust pärit Virginiuste tõlkes igapäevane leib. 1739. aaasta Piiblis öeldakse alati-leib ja 18. sajandi II poole väljaannetes juba lühemalt ala-leib. Samuti on 1739. aasta tõlkes alati-ohver (nt Tn 11:31), mis 1939. aasta juubeliväljaandes on asendatud lühema sõnaga ala-ohver.
alati
Agga se Rahho Jssand issi andko teile Rahho allati keigepiddi. Jssand olgo teie keigidega . (Uus Testament 1715)
‘Aga rahu Issand ise andku teile rahu alati ja igal viisil. Issand olgu teie kõikidega!’ (2Ts 3:16) Walla siis sedda pima, allati wispeldades, nattoke hawalt munnade peäle. (Lithander 1781)
‘Siis vala piim, pidevalt vispeldades, natuke haaval munade peale.’
alatsi ‘alati’
Se olgo temmale kui kuub, misga ta ennast kattab, ja kui wö, mis ta allatsi wöle panneb. (Piibel 1739)
‘Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!’ (Ps 109: 19)
alasi ‘alati’
Neile ei olle Päiwa Walget waja; sest Jesusse Kristusse auwo paistminne annap neile allasi öige suurt römustawat Walget. (Raudiall 1792)
‘.Neile ei ole päikest vaja, sest Jeesuse Kristuse aupaiste annab neile alati suurt rõõmustavat valgust.’
alati-mees
Ja nemmad lahhutawad allati-mehhed ärra, kes sedda maad läbbikäiwad, ja matwad nendega, kes seält läbbikäiwad, need, kes üllejänud Ma peäle, et nemmad sedda puhhastawad; seitsme ku pärrast kulawad nemmad järrele. (Piibel 1739)
‘Nad valivad kindlad mehed, kes käivad maa läbi, et seda puhastada, ja matavad läbiläinuist need, kes on veel jäänud maa peale; seitsme kuu pärast hakkavad nad seda läbi uurima.’ (Hs 39: 14)
alati-leib
Ja ettepannemisse laua peäle peawad nemmad lautama ühhe walwaka-sinnise ride, ja siñna peäle pannema waagnad ja suitsetamisse-rohho-kausid ja kahwlid ja need wallatud putked, ja se allate-leib, peab seäl peäl ollema. (Piibel 1739)
‘Ja nad laotagu ohvrileibade lauale sinine riie ja pangu selle peale vaagnad ja kausid, kannud ja joogiohvri peekrid; ka alaline leib olgu selle peal!’ (4Ms 4:7)
alati-ohver
Ja ta surustas ka se wäe Würsti wasto, ja temmast löppetati se allati-ohwer ärra, ja temma pühha paiga ello-asse wissati mahha. (Piibel 1739)
‘Ja ta tõstis ennast kuni selle väe vürstini; sellelt võeti ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber.’ (Tn 8: 11)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
Allatsi Ohne Unterlaß
Clare 1730
allasi, stets, im̄er.
Thor Helle 1732
allati / allatsi immerdar. adv.
Svenske 18. saj I pool
allasi, stets, im̄er.
Hupel 1818
allasi stets; immer. d.[Tartu k] allati od. allate od. allatsi immer, stets. r.[Tallinna k]
allati ohwer tägliches Opfer. bl.[piiblikeelne]
Wiedemann 1893
alataza (SW)[Põhja-Eesti edelaosa], alates, gewöhnl. alati (alandtaza, ala, alaja, alatsi, alatse) immer, immerfort,
iga-a., üht-a., üks-a. dass.,
alatiks, päris a. auf immer. alatse (P)[Pärnumaa põhjaeestiline osa] = alati.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,06
18. sajandil – 1,19
alati on muutumatu sõna.
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
