ajuti

‘aeg-ajalt, mõnikord’

Kes isseennast wägga täis, Se aioti weel rummalam kui weis. (Holtz 1817)
‘Kes on väga ennast täis, see on ajuti veel rumalam kui veis.’

‘sageli’

Ning üttel: Jssand hallasta minno Poja päle / sest et tem̃a Kutöbbine on / ja kurjaste waewatakse / temma langeb ajoti Tullese / ning ajoti Wette. (Uus Testament 1715)
‘ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja kannatab hirmsasti, sageli kukub ta tulle ja sageli vette!’ (Mt 17: 15)

1648?–1656? (käsikirjas)

Sest ajuta tulli ütz Engel alla se Tihke sisse, n aiji se wette ülles, Ke sihs essimalt sisse astis perrast se weje ülles aijamisst, se saih terwes, Koh Többe allan t. üsseki olli. (EPAK, Gutslaffi UT)
‘sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli.’ (Jh 5: 4)

1715 (trükises)

Ning üttel: Jssand hallasta minno Poja päle / sest et tem̃a Kutöbbine on / ja kurjaste waewatakse / temma langeb ajoti Tullese / ning ajoti Wette. (Uus Testament 1715)
‘ja ütles: „Issand, halasta mu poja peale, sest ta on langetõbine ja kannatab hirmsasti, sageli kukub ta tulle ja sageli vette!’ (Mt 17: 15)

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1710–1730

Ajoti adv: Dan und wann.

Thor Helle 1732

aioti dann und wann, zuweilen.

Hupel 1818

aioti od. ajoti zuweilen, dann und wann. r.^{[Tallinna k]} aoti zuweilen, dann und wann. Ob.^[Põltsamaa]

Wiedemann 1893

ajuti, aju (ao, aoti) bisweilen, zu Zeiten, dann und wann,
ajuti … ajuti, ajuti … te͜ine a͜eg bald … bald. ao, aoti (d)^{[Tartu k]} = ajuti. ajult (ault, aolda, aolde, aolta, ajuldi) öfters, dann und wann,
ajult … ajult bald … bald. aolda, aolde, aolta (d)^{[Tartu k]} s. ajult.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01

ajuti on muutumatu sõna.

Uus Testament (1715)