aampalk
Sõna aampalk ’lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk’ esmakasutus leidub 1739. aasta Piiblis. Sõnastikesse ilmub see sõna aga alles 1818. aastal.
Aampalk on laenatud mõnest saksa keele variandist: vrd ülemsaksa Hainbalken ja Hahnenbalken (Grimmid 1877), baltisaksa Hahnbalken (Hupel 1797), alamsaksa hanen-balke (Lübben 1888). Vennad Grimmid (1877) märgivad, et saksa keeles võib just Hainbalken olla selle sõna vanem vorm ning Hahnenbalken hoopis rahvaetümoloogia toel kujunenud. Nimelt, Hahnenbalken on otsetõlkes ’kuke-palk’ ja sõna kasutuselevõttu saaks seletada sellega, et Hahnenbalken’il veetis kukk oma öid. Sõnal Hain oli aga erinevaid puiduga seotud tähendusi, nt Lutheri keelekasutuses ’metsatukk; hiis’ (vt Grimmid 1877, EWD).
Huvitaval kombel on Hupel (1797: 227) arvanud, et siinse saksa keele Hahnbalken’i esiosa on hoopiski eestlastelt laenatud. Eestlaste häälduses on n üldiselt assimileerunud järgneva b-ga, andes ühendi mb, aga Hupeli sõnastiku (1818) järgi on eesti keeles nagu saksa keeleski b ees algne n veel säilinud. Eesti murdekeeles on variant aanpalk kasutusel vaid Mulgimaal Hallistes, Paistus ja Karksis (vt EMS).
Kuna saksa keeles algab Hahnenbalken h-ga, fikseeriti ka „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus“ 1925. aastal õigena h-alguline haampalk, kuigi see läks vastuollu senise tegeliku keelepruugiga. Sarnaseid segadust tekitavaid sõnu oli rohkemgi ja 1933. aastal otsustas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, et aampalk, angeldama, elling, ork, uisapäisa, ärtu ja ässitama tuleb siiski kirjutada ilma h-ta.
‘… lasku nad teha suur klaaslatern, hele õlilamp sinna sisse, ja pangu see rehe alla aampalgi külge rippuma, ja kõrtsmik pangu see põlema, kui teerahvast öömajale on jäämas.’
1739
Ja nemmad andsid puseppadele ja hone-ehhitajattele, et nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks, ja koddade laed teggema, mis Juda kunningad ollid ärrarikkunud. (Piibel 1739)
‘Ja need andsid seda meistritele ja ehitustöölistele, et nad ostaksid tahutud kive ja puitu aampalkideks ning nende kodade katmiseks, mis Juuda kuningad olid lasknud laguneda.’ (2Aj 34:11)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
haan-palk, i, Hahnbalke, großer Querbalken. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
hām-paľk G. paľgi (hān-p.) Streckbalken (an der Decke).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
a.saav.
18. saj haan-palgiks
Kirjandus
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•EWD = Wolfgang Pfeifer et al., Etymologisches Wörterbuch des Deutschen (1993), digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache.
•Grimmid 1877 = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 1 (1868), Bd. IV,II (1877), Sp. 174, Z. 66.
•Hupel, August Wilhelm 1797. Neue nordische Miscellaneen. Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch.
