|
Sõna aampalk ’lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk’ esmakasutus leidub 1739. aasta Piiblis. Sõnastikesse ilmub see sõna aga alles 1818. aastal. ♦ Aampalk on laenatud mõnest saksa keele variandist: vrd ülemsaksa Hainbalken ja Hahnenbalken (Grimmid 1877), baltisaksa Hahnbalken (Hupel 1795), alamsaksa hanen-balke (Lübben 1888). Vennad Grimmid (1877) märgivad, et saksa keeles võib just Hainbalken olla selle sõna vanem vorm ning Hahnenbalken hoopis rahvaetümoloogia toel kujunenud. Nimelt, Hahnenbalken on otsetõlkes ’kuke-palk’ ja sõna kasutuselevõttu saaks seletada sellega, et Hahnenbalken’il veetis kukk oma öid. Sõnal Hain oli aga erinevaid puiduga seotud tähendusi, nt Lutheri keelekasutuses ’metsatukk; hiis’ (vt Grimmid 1877, EWD). Huvitaval kombel on Hupel (1795: 227) arvanud, et siinse saksa keele Hahnbalken’i esiosa on hoopiski eestlastelt laenatud. Eestlaste häälduses on n üldiselt assimileerunud järgneva b-ga, andes ühendi mb, aga Hupeli sõnastiku (1818) järgi on eesti keeles nagu saksa keeleski b ees algne n veel säilinud. Eesti murdekeeles on variant aanpalk kasutusel vaid Mulgimaal Hallistes, Paistus ja Karksis (vt EMS). ♦ Kuna saksa keeles algab Hahnenbalken h-ga, fikseeriti ka „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus“ 1925. aastal õigena h-alguline haampalk, kuigi see läks vastuollu senise tegeliku keelepruugiga. Sarnaseid segadust tekitavaid sõnu oli rohkemgi ja 1933. aastal otsustas Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, et aampalk, angeldama, elling, ork, uisapäisa, ärtu ja ässitama tuleb siiski kirjutada ilma h-ta. |
Tähendused ja näitelaused… lasku nemmad suurt klaạs laterni tehha; elledat ellilampi sísse, ja kesk rehheálla aampạlgi külge rippuma, ja kọ̃́rtsmiku sedda põllema pánna, kui teerahwast öemajale on jämas. (Masing 1825) Esmaesinemus1739Ja nemmad andsid puseppadele ja hone-ehhitajattele, et nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks, ja koddade laed teggema, mis Juda kunningad ollid ärrarikkunud. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818haan-palk, i, Hahnbalke, großer Querbalken. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893hām-paľk G. paľgi (hān-p.) Streckbalken (an der Decke). Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: saksa laen, alamsaksa laen, baltisaksa laen
Kirjandus
|