aalandijuur
Taimenimetus aalandijuur ’aedvaak’ on eesti keelde võetud kas alamsaksa või saksa keelest (vrd keskalamsaksa âlant, âlantwort, ôlant, ülemsaksa Alant, Alantwurzel). Esmakordselt kohtab seda nimetust Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnastikus (1660). Selles on esitatud ka rööpvariant aalandirohi, mis aga hilisemates allikates enam esile ei tule. August Wilhelm Hupeli sõnastiku (1818) järgi on aalandijuur ainult põhjaeesti keeles kasutatav sõna. Lõunaeesti allikatest see tõepoolest puudub.
Aalandijuur on ravimtaim. „Lühhikeses öppetuses“ (1766–1767) soovitatakse aalandijuurt rõugete raviks ja öeldakse, et see alandab ka palavikku, ajab higistama, lahtistab röga, tugevdab keha. „Arsti ramatus“ (1771) õpetatakse, et aalandijuur ravib hobustel köha, ning selgitatakse, kuidas lisada aalandijuurt plaastrisalvidesse. Neid õpetusi trükiti sajandi lõpus uuesti ära „Eesti-Ma Rahwa Kalendrites“. Õpetused oli kirja pannud Põltsamaa arst ja apteeker Peter Ernst Wilde, eesti keelde tõlkis need August Wilhelm Hupel.
‘aedvaak’
Rohhud misga woib wälja aiada rouged / Wötta kuiwatud Alandi juurt, walla selle peäle keewa wet, kui ta on seisnud ni kaua et wäggi on läinud wee sisse, siis anna igga kahhe tunni pärrast üks ehk kaks lussika täit ehk ennam, kui laps on surem ehk wähhem, et ta sedda sojalt joob.
‘Rohud, millega võib rõuged välja ajada / Võta kuivatatud aalandijuurt, vala selle peale keeva vett, ja kui ta on seisnud nii kaua, et vägi on läinud vee sisse, siis anna iga kahe tunni tagant üks või kaks lusikatäit või rohkem, olenevalt, kas laps on suurem või väiksem, et ta seda soojalt jooks.’
1660 (sõnastikus)
Aland, Alandi Juur / oder Rocht. (Göseken 1660)
1766 (trükitekstis)
Kewwade kaewa ennesele ülles need Alandi juured ning ka Heinputked, ma rahwas tundwad neid kül, pesse neid puhtaks ning panne ülles kuiwama (Hupel 1766)
‘Kevadel kaeva endale üles aalandijuured ja ka heinputked, maarahvas tunneb neid küll, pese need puhtaks ja pane üles kuivama.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Aland, Alandi Juur / oder Rocht.
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
alandi juur Alantwurzel. +[saksa laen] r.[Tallinna k]
Wiedemann 1893
ālandi-jūŕ, ālanti-jūŕ G. jūŕe (ārlanti-j.) Alantwurzel (von Inula Hellenium L.)
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,06
Vanades tekstides esineb aalandi ainult liitsõna muutumatu esiosisena.
Kirjandus
•Kalle, Raivo 2007. Naturaliseerunud ravimtaimed etnobotaanika vaatenurgast. – Mäetagused, nr 36, lk 105–128.
