Taimenimetus aalandijuur ’aedvaak’ on eesti keelde võetud kas alamsaksa või saksa keelest (vrd keskalamsaksa âlant, âlantwort, ôlant, ülemsaksa Alant, Alantwurzel). Esmakordselt kohtab seda nimetust Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnastikus (1660). Selles on esitatud ka rööpvariant aalandirohi, mis aga hilisemates allikates enam esile ei tule. August Wilhelm Hupeli sõnastiku (1818) järgi on aalandijuur ainult põhjaeesti keeles kasutatav sõna. Lõunaeesti allikatest see tõepoolest puudub. ♦ Aalandijuur on ravimtaim. „Lühhikeses öppetuses“ (1766–1767) soovitatakse aalandijuurt rõugete raviks ja öeldakse, et see alandab ka palavikku, ajab higistama, lahtistab röga, tugevdab keha. „Arsti ramatus“ (1771) õpetatakse, et aalandijuur ravib hobustel köha, ning selgitatakse, kuidas lisada aalandijuurt plaastrisalvidesse. Neid õpetusi trükiti sajandi lõpus uuesti ära „Eesti-Ma Rahwa Kalendrites“. Õpetused oli kirja pannud Põltsamaa arst ja apteeker Peter Ernst Wilde, eesti keelde tõlkis need August Wilhelm Hupel. |
Tähendused ja näitelaused'aedvaak'Rohhud misga woib wälja aiada rouged / Wötta kuiwatud Alandi juurt, walla selle peäle keewa wet, kui ta on seisnud ni kaua et wäggi on läinud wee sisse, siis anna igga kahhe tunni pärrast üks ehk kaks lussika täit ehk ennam, kui laps on surem ehk wähhem, et ta sedda sojalt joob. Esmaesinemus1660 (sõnastikus)Aland, Alandi Juur / oder Rocht. (Göseken 1660) 1766 (trükitekstis)Kewwade kaewa ennesele ülles need Alandi juured ning ka Heinputked, ma rahwas tundwad neid kül, pesse neid puhtaks ning panne ülles kuiwama (Hupel 1766) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660Aland, Alandi Juur / oder Rocht. Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818alandi juur Alantwurzel. +[saksa laen] r.[Tallinna k] Wiedemann 1893ālandi-jūŕ, ālanti-jūŕ G. jūŕe (ārlanti-j.) Alantwurzel (von Inula Hellenium L.) Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, saksa laen, põhjaeesti keel
Kirjandus
|