pelt
Sõna pelt tähenduses ’ettetõstetav ahjuuks’ on kasutanud Johann Lithander esimeses eestikeelses kokaraamatus, mis ilmus 1781. aastal ja on tõlgitud rootsi keelest. 1824. aasta „Uuest kokaraamatust“ seda sõna enam ei leia.
Pelt võib olla rootsi päritolu (rootsi spjäll, murretes spält, spälld, späll jms; Mägiste 1982–1983).
Lithanderi kokaraamatutõlke rootsikeelses originaalis on pelt vaste siiski lucka ’luuk’. Eesti keelde võis pelt jõuda ka baltisakslaste kaudu, mitte otse rootsi keelest. Baltisaksa keeles kasutati seda sõna kujul Spelt(e) (BSS).
‘ettetõstetav ahjuuks’
Kui suured leiwad on, siis peawad kül 2 tundi ahjo sees seisma, agga need wähhemad pool teist tundi, ja se pelt peab ka ikka ahjo su ees ollema, kunni leiwad sees on. (Lithander 1781)
‘Kui on suured leivad, siis nad peavad küll 2 tundi ahjus olema, aga väiksemad poolteist tundi, ja pelt peab ka ikka ahjusuu ees olema, kuni leivad ahjus on.’
1781
Kui tulli ahjo sees jo ärrapöllend on, siis panne ahjo suud peltiga kinni. (Lithander 1781)
‘Kui tuli on ahjus ära põlenud, pane ahju suu peldiga kinni.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
pelt, i, eiserne Spelt, lf.[Liivimaal] +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
peľt G. peľdi «Spelte», Deckel von dem Zugloch des Ofens oder einer Herdöffnung.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,02
Kirjandus
•BSS = Arold, Anne; Bender, Reet (koost.), Baltisaksa sõnastik.
•Mägiste, Julius 1982–1983. Estnisches Etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.