vüllima, vülling
Füllima ’täitma’ esineb sellisel kujul ainult Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Mülleri jutlustes. Sõna on üle võetud saksa keelest (vrd ülemsaksa füllen, baltisaksa fillen, keskalamsaksa vullen; vt Schiller, Lübben 1875–1881, Ariste 1981: 121, ETY).
18. sajandi lõpus on kasutatud sama sõna varianti vüllima ’täitma’ (harva kirjutatud ka villima) ning selle tuletist vülling ’täidis’ (vrd saksa Füllung, keskalamsaksa vullinge ’täidis’).
Tänapäevaks on vüllima > villima tähendus spetsiifiliselt ’anumaid vedelikuga täitma’. Juba Gösekeni sõnastikus (1660) leidub saksa keelest laenatud sõnade loendis vedelike villimisega seotud liitsõna wülwat (vüll-vaat), aga saksa tegusõna füllen vasteks annab Göseken siiski ’toitma’.
vüllima ‘täitma’
Wülli se öneks tehtud jurikas hea tükki woi, Sukro, sola, ja nattokesse Pipraga. (Lithander 1781)
‘Täida see õõnsaks tehtud juurikas paraja tüki või, suhkru, soola ja natukese pipraga.’
vülling ‘täidis’
Rulli siis sedda pörsa nahka kokko, ja se-u sedda jämmeda löngaga hästi tuggewaste kinni; agga hoia et ühtegi Wüllingit wälja ei tulle, ja keeda sedda siis weega, kus nattoke sola sees on. (Lithander 1781)
‘Rulli see põrsa nahk kokku ja seo jämeda lõngaga hästi tugevasti kinni, aga nii, et täidist välja ei tuleks, siis keeda seda vees, kus on natuke soola.’
1606 (käsikirjas)
Io enamb meÿe sest Armuliko Hallikast füllime ninck wottame, io enamb tæmalle ieeb. (Müller 1606)
‘Mida enam me sellest armulikust allikast ammutame ja võtame, seda enam alles jääb.’
1660 (sõnastikus)
Fülfas / wülwat. [saksa sõnade loendis] (Göseken 1660)
1781 (trükitekstis)
Sedda suppi woib siis waagna sisse üllesanda ühhe wüllitud haugiga, mis on praetud ehk keedetud . (Lithander 1781)
‘Seda suppi võib siis pakkuda vaagnas koos täidetud haugiga, mis on praetud või keedetud.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Fülfas / wülwat. [saksa sõnade loendis]
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
wüllitud. r.[Tallinna k] wüllitu. d.[Tartu k] gefüllt (Blumen). selt.[harva] willitu s.[vt] wüllitu.
Wiedemann 1893
wiľľima, -in, -ida füllen, abfüllen,
wäľja w. ausschöpfen,
wiľľitud mā aufgeführte Erde. wiľľiṅg G. wiľľiṅgi (wiľľites, wiľľitis, wiľľitus, wiľľuṅg) Füllung, Fülsel, Farce. wüľľima, -in, -ida füllen,
wüľľitud tuľbid gefüllte Tulpen. wüľľuṅg G. wüľľuṅgi Füllung,
ukse w. Spiegel, Einsatz in der Thür.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 1,93
vüllima
ma-tegevusnimi, umbisikuline
18. saj wüllitama
da-tegevusnimi
18. saj wüllida
tud-kesksõna
18. saj wüllitud, willitud
kindel kv, olevik, mitm 1. p
17. saj füllime
kindel kv, eitus
18. saj ei wülli
umbisikuline tm, olevik
18. saj wüllitakse
käskiv kv, olevik, ains 2. p
18. saj wülli
vülling
a.nim.
18. saj vülling
a.om.
18. saj vüllingi
a.os.
18. saj wüllingit
a.sisseü.
18. saj wüllingisse
a.seestü
18. saj wüllingist
a.saav
18. saj wüllingiks
a.ilmaü.
18. saj wüllingita
a.kaasaü.
18. saj wüllingiga
m.nim.
18. saj wüllingid
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus.
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Schiller, K.; Lübben, August 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen.
