volber

Volbripäev on oma nime saanud 8. sajandil elanud püha Walburga järgi (ETY). Walburga missiooniks oli germaanlaste ristiusku pööramine.

Vanim trükis, kus on esitatud eestikeelne nimetus volbripäev, on Anton Thor Helle lühike sissejuhatus eesti keelde (1732). Selles raamatus on 2,5 leheküljel loetletud eestlaste tähtpäevad. Thor Helle kirjutab, et volbripäev on esimene suvepäev, mil eestlased külvavad herneid.

Volbripäeva teine nimetus, mille Thor Helle ära toob, on vilpusepäev (püha Filippuse järgi).

August Wilhelm Hupeli (1818) järgi on volbripäev (nagu ka vilpusepäev) põhjaeestikeelne nimetus.

♦

1836–1863 Tartus ilmunud saksakeelses nädalalehes Inland on 1837. a üks Virumaa mees kirjutanud, et eestlaste jaaniöö on võrreldav sakslaste Walpurgisnacht’iga. Sellele artiklile viitab Carl Robert Jakobson oma isamaakõnedes, kasutades aga saksa keelest otse üle võetud nimetust walpurgis öö, eestikeelset mugandust volbriöö mainimata. See ei pruugi muidugi näidata volbriöö vähest tuntust, vaid võib olla soov luua väga selge seos eestlaste ja sakslaste ebausukommete vahele. Jakobsoni kokkuvõte kogu teemast on, et tunnistagu sakslased seda või mitte, aga muu hulgas on ka suur hulk eestlaste ebausku just sakslastelt pärit. Jakobson ütleb, et eestlaste oma ebausk „ei olnud nii ropp ja inetu kui sakste juures“, vaid tegeles rohkem looduse saladuste ja sügavustega (Jakobson: 1870: 76).

Kirjandus

• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Jakobson, Carl Robert 1870. Kolm isamaa kõnet. Peterburi: E. Pratz