ugurits, uurits
Ugurits on vanem sõna kurgi kohta. Sõna on pärit vene keelest (vene огурец).
Esimeses eestikeelses kokaraamatus (aastast 1781) on kasutatud sõna lühenenud varianti uurits, mis August Wilhelm Hupeli sõnastiku (1818) järgi on põhjaeestikeelne. Kokaraamatu tõlkija Johann Lithander tegutses Hiiumaal ja Noarootsis.
Kuju ugurits on Hupelil antud üle-eestilisena ja sõna kurk sellest sõnastikust puudub. Vanemates sõnastikes pole kumbagi sõna.
♦
Teadaolevalt hakati Eestis kurke kasvatama 17. saj lõpukümnendeil. See ei tähenda, et kurgid ja nende kohta käiv vene laen ugurits varem tundmatud oleks olnud. Kui mitte eestlased, siis vähemalt baltisakslased seda sõna kasutasid. Tallinna 15. sajandi dokumentides leidub mitmuslik vritzen. Väo küla vakuraamatust (TLA, A. d. 54, l. 40/26p) selgub, et 1551. aastal osteti seal vakupeo jaoks kolme killingi eest kurke: vzytzen by de braden, st kurke prae juurde (Põltsam-Jürjo 2007).
On võimalik, et sõnakuju uurits tuligi eesti keelde baltisakslaste kaudu, ugurits võib-olla hiljem otse vene keelest ja esmalt lõunaeesti keelde.
‘Koori kurgid, lõika need õhukesteks viiludeks ja raputa soola peale.’ Temma willi on sedda karwa ja wisi kui sured kõllakad ugguritsad; agga läbbi ja läbbi tümma ja maggus kui õuna taigen mis suhkroga seggatud. (Masing 1818)
‘Tema [=banaani] vili on sellise värvi ja kujuga nagu suured kollakad kurgid, aga läbinisti pehme ja magus nagu õunapüree, mis on suhkruga segatud.’
uguritsasalat
Uritsi-Sallatid tehha. (Lithander 1781)
‘Kurgisalatit teha.’
uguritsaseeme
… saadeti sinna seme-kartuhwlid, erne-, óa-, kapsa-, kalika-, ugguritsa- ja õdra wilja semet … (Masing 1825)
‘Saadeti sinna [= Kamtšatkale] seemnekartulit, herne-, oa-, kapsa-, kaalika-, kurgi- ja odraseemet …’
uguritsataim
Siis seadis ta uritsa taimed jälle öigeks, ja püdis keik jäljed kautada, mis temma tulles olli jätnud. (Schüdlöffel 1843)
‘Siis sättis ta kurgitaimed jälle otseks ja püüdis kaotada kõik jäljed, mis ta tulles oli jätnud.’
uguritsapeenar
… seisis torrisedes omma uritsa peendra ees … (Schüdlöffel 1843)
‘… seisis norus ja torisedes oma kurgipeenra ees’
1781
Panne ka koritud ja wiluks leigatud wärsked uritsid, Portulagi lehte, katki leigatud Petersilli lehte, Pippart ja nattoke Jngwäri senna sisse. (Lithander 1781)
‘Pane kooritud ja viilutatud värsket kurki, portulakilehte, hakitud peterselli, pipart ja natuke ingverit sinna sisse.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
uggurits, e od.[või] i, die Gurke. russ.[vene] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] ukkurits, i od.[või] e, Gurke. russ.[vene] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Gurke uggurits, ukkurits. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] urits. r.[Tallinna k] wenne aun. P.[Pärnu dialekt]
Wiedemann 1893
ugurits G. uguritsa, uguritse, uguritsi Gurke (russ.).[vene] ūrits G. ūritsa, ūritse, ūritsi Gurke.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,42
Kirjandus
• Põltsam-Jürjo, Inna 2007. Vakupeost keskaja Liivimaal. – Tuna, nr 4, lk 11–28.
