telt
17. ja 18. sajandi allikates leiduv telt ’telk’ on alamsaksa laen (vrd keskalamsaksa telt). Alates 1739. aasta Piiblist on kasutusel tänapäevane ↗telk, kus sõnalõpu t on arvatavasti sõnaalguse t tõttu asendunud k-ga (vt ETY). Piiblitõlke mustandiversioonides leidub mõlemat varianti (vt EPAK: telk). Esialgu on telt ~ telk olnud ainult piiblikeelne sõna.
‘Meil on altar, millelt süüa ei ole meelevalda nendel, kes peavad teenistust telgis.’ (Hb 13: 10)
u 1648–1656 (käsikirjas)
Kui nüd Gideon tulli, nägezu, sihs jüttustelli ütz selle töiselle ütte unnt ülles, ninck laus: Minna neggi unnen, nägezu, ütz hützede pähl kütztut keswaleib weritis hendast se Midianni leeri pohle, ninck saih neide teltide mannu, ninck löih nemmat, ninck lammehis pähle, ninck heittis nemmat ümber, ninck neet telti lammehesit mahle. (EPAK: Gutslaff 1648?–1656?)
‘Ja kui Gideon tuli, vaata, siis jutustas üks mees teisele unenägu ja ütles: „Vaata, ma nägin und ja ennäe, üks odraleivakook veeres midjanlaste leeri, jõudis telgini ja tõukas seda, nõnda et see langes maha ja pööras alumise poole peale; ja telk jäigi lamama.”’ (Km 7: 13)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Gezelt Telti
Göseken 1660
Gezelt / Telti. Gezelt / majaken / maja / Telti. zelt / Telt / maja.
Vestring 1710–1730
Telt. G. di Ein Gezelt
Clare 1730
Telt, i, das Zelt. [saksa laen]
Thor Helle 1732
telk das Gezelt g. i.
Svenske 18. saj I pool
Telt. Zelt
Hupel 1818
telt g. teldi, Zelt. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Hütte d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
teľt G. teľdi = telk. teľk G. teľgi (teľt) 1) Zelt,
koguduze-t. (bl)[piiblikeelne], tuṅṅistuze-t. (bl)[piiblikeelne] Stiftshütte; —
2) (bl)[piiblikeelne] Teppich, Decke.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,23
18. sajandil – 0,09
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)
Uus Testament (1715)
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
