tao
tao on algselt olnud sõna tava viisiütleva käände vorm *tavoin. (Viisiütlev kääne ehk kuidas?-küsimusele vastav kääne on eesti keele käänete hulgast kadunud, kasutusse on jäänud mõned vormid, nt püsti päi, palja jalu jms.)
Vorm *tavoin on koos eelneva asesõna viisiütleva käände vormiga moodustanud liitmäärsõnu, mis on aja jooksul lühenenud:
*kuin tavoin > kui tao > kuida(s)
*noin tavoin > nõnda
Iseseisva muutumatu sõnana esineb tao Georg Mülleri jutlustes (1600–1608). Hilisemates tekstides on kuitao kokku kirjutatud. Kuigi kuitao leidub veel 19. sajandi alguse sõnastikes ja keeleõpikutes (üldiselt tähenduses ‘kuivõrd’), on see tekstidest taandunud 18. sajandi esimestel kümnenditel. Juba Johann Hornungi grammatikas (1693) on esitatud kuluvorm kuida. Lühenenud kuida on kasutusel Uue Testamendi tõlkes (1715) ja Thor Helle eesti keele õpiku näitedialoogides (1732), kus kuida kõrval esineb mõnikord ka kuidas.
Nõnda on kuluvormina vanem kui kuida(s). 17. sajand I poole autorite Heinrich Stahli ja Heinrich Gösekeni teostes esinebkuitao, aga mitte nõntao vms, vaid ainult nõnda. Johann Lithander (1781) on kasutanud vormi nendatao, mis osutab, et da-silp sõnasnõnda ei seostunud enam vormiga tao, samas kui tao oli veel üsna vabalt liidetav erinevate adverbide külge. Väljend nenda tau leidub veel Wiedemanni sõnaraamatuski.
tao-lõpuline on olnud ka teisiti ja võib-olla ka mõneti ja samuti. Nende sõnade lõpus on a asemel i, kuna on toimunud segunemine ti-lõpuliste määrsõnadega, nagu viimati, ositi jm (vrd Alvre 1986).
♦
Enamik vana kirjakeele autoreid on kasutanud tao-lõpulisi kujusid, ainult Karuse pastori Lars Vigaeuse jutluste käsikirjades on silbipiiril v säilinud (-tava, –tavi, –tivi) (Alvre 1986: 98).
kuidas
Ninck oppep meit kaas, se Pöha Prophet ninck Kunninckas Dauid, sensinatze Laulo siddes, kui tao meÿe Iumala Silmade eddes roÿmsasti piddame seisma … (Müller 1601)
‘Ning õpetab meid ka püha prohvet ning kuningas Taavet selles laulus, kuidas me Jumala silme ees rõõmsalt peame seisma …’ Kuitao sünnip se? (Stahl 1632)
‘Kuidas see toimub?’
nõndatao ‘nõnda, samuti’
Wispelda essite nattoke jahho munnade sisse, ja walla siis nattoke pima senna jure, ja nendatao saab ikka jahho ja pima nattoke hobilt sissepandud, kunni keik hästi seggaminne on wispeldud, panne ka nattoke pärmi sisse, ja kui se hakkab üllestousma, siis peab need kokid warsi küpsetama. (Lithander 1781)
‘Vispelda kõigepealt natuke jahu munade sekka ja vala siis natuke piima sinna juurde, nõnda pane ikka natuke haaval jahu ja piima sinna sisse, kuni kõik on hästi segamini vispeldatud; lisa ka natuke pärmi ja kui see hakkab kerkima, siis pane koogid küpsema.’
teisiti
O sehl ehs hoidko Jummal / sest eth tem͂a se Tödde issi on / woip temma mittepetma / ninck eth tem͂a wannup / sihs ep woip se töisitao olla / kudt temma rehckip. (Stahl 1649)
‘Oh selle eest hoidku Jumal, sest tema on tõde ega või valetada, ning kuna ta tõotab, siis ei või see teisiti olla, kui tema ise räägib.’
mõneti ‘mitmel moel’
Mea Jum͂al kesckus kescknut olli / kus sedda mitte wois piddatut sahma / tousi weeha ninck suhr hedda / Jum͂ala ehs monnitao (Stahl 1637)
‘Mis Jumal seaduses käskinud on, kus sellest kinni ei peetud, seal tõusis viha ning suur häda Jumalas mitmel moel.’
1601
Ninck oppep meit kaas, se Pöha Prophet ninck Kunninckas Dauid, sensinatze Laulo siddes, kui tao meÿe Iumala Silmade eddes roÿmsasti piddame seisma … (Müller 1601)
‘Ning õpetab meid ka püha prohvet ning kuningas Taavet selles laulus, kuidas me Jumala silme ees rõõmsalt peame seisma …’
Stahl 1637
Endern / töisex tegkema / töisitao teggema.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Anders / auff andere weise / töisepitte / töisitao. endern / toisex (toisitao) teggema. weisse / (modus) kombe.
auff keinerley weise / minckit sharnasel kombel.
Finnon. tawal quod est integrum, sed minus usitatum, sed potius contractum taal / kuitaal / seltaal / immetaal. pro quo nos dicimus, kuitao. wie kombts/ [qui fit] kuitao sünnib (tulleb) se?
Thor Helle 1732
kuitao wiefern. nendatao eben also. teisiti, teisitao (seädma) anders (einrichten.)
Hupel 1818
kuitao wiefern. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] wie. d.[Tartu k] nendatao eben also. H.[Harjumaal] teisiti od. teisitao anders. r.
„ seädma anders einrichten.
„ tullema sich ändern.
Wiedemann 1893
tau G. tau 1) Sitte Gewohnheit, Art, Weise,
üks sańt tau tema sēs eine schlimme Gewohnheit an ihm,
nenda tau, nī tau so,
ku͜i t. wie,
te͜izi tau anders,
mõni t. auf mancherlei Weise,
oh sina ime-tau! du Wunderlicher;
2) Mal,
üks üht, te͜ine te͜ist tau der eine dieses Mal, der Andere ein anderes Mal. ku͜idas wie, so wie (= ku͜ida, kudas),
ku͜idas mina teda ära ajasin wie habe ich ihn denn weggejagt,
ku͜idas te͜ie arvate wie ihr meint. nenda (nā, nendas, ninda, nõnda) so,
nenda ja te͜izi so und so,
nenda samati, n. tau eben so,
nenda ku͜i (nendagu, nāgu) so wie,
nendaks minema darauf hinauslaufen, nendaks ennast pean nä͜itama so muss ich mih zeigen,
nendaks? so, etwa so. te͜iziti, te͜izite (te͜iste, te͜izeti, te͜izilde, tõ͜izilde, tõ͜izite) anders, nach der anderen Seite,
se azi pȫras t. = das Blatt wandte sich.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 1,26
18. sajandil – 0,16
tao on vanades tekstides kasutatud muutumatu sõnana
Kirjandus
• Alvre, Paul 1986. Mõnest liitadverbide kuluvormist. – Keel ja
Kirjandus nr 2, lk 97-99.
