süstma
Süstma ’viskama’ esineb põhjaeesti tekstides alates 17. sajandi algusest. Georg Mülleri jutlustes paaril korral tarvitatud kirjapilt süist– näitab, et s võis olla palataliseeritud.
Juba 18. sajandi alguses muutub süstma harulduseks, jäädes traditsioonilisena kasutusse vaid paaris Piibli kirjakohas (nt Lk 22: 41, kus süstma asendatakse viskama-verbiga alles 20. sajandil).
Süstma häälikuliseks variandiks peetav sööstma (saartel tähenduses ’viskama’, vt VMS) puudub vanadest tekstidest, aga leidub siiski Wiedemanni sõnaraamatus (1893). Ka Wiedemanni järgi on tegu saartel kasutatava sõnaga, mis tähendab ’viskama; viskuma, tormama, hüppama’ (süstma on Wiedemannil levikumärgendita).
Kirjakeelde toovad sööstma keeleuuendajad. Johannes Aavik esitab selle oma 1919. a „Uute sõnade sõnastikus“ koos tähendusseletusega ’kargama, hüppama, tormama’, st jättes murdelise ’viskama’-tähenduse kõrvale. Märksõna süstma juurest juhatab Aaviku sõnastik sööstma juurde.
‘viskama’
Jerusalem / Jerusalem / ke sa tappad Prohwetid / ning süstad neid Kiwwidega / ke sinno jure on läkkitud / kui mitto korda ollen minna sinno Lapsi tahtnud koggoda / otsekui üks Kanna koggub omma Poege Tiwaste alla / ning teie ep olle mitte tahtnud. (Uus Testament 1715)
‘Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!’ (Mt 23:37)
1601
Sÿß laße nüit neha sinu Im̃eaßia, ninck süista lebbÿ sen vßu sensinatze Lapsukeße siddes (:mea sinu heex on sündinut) sen suhre Mæe ninck Koorma keickest Pattust, Heddast, Surmast ninck sest Pörgkuhauwast, sen keicke süwwemba Merre siße (Müller 1601)
‘Siis lase nüüd näha oma imeasja ja heida läbi usu sellesse lapsukesse (kes sinu heaks sündinud) kogu patu, häda, surma ja põrguhaua suur mägi ja koorem kõige sügavamasse merre.’
Stahl 1637
werffen / süstma / heitma / winnistama. verwerffen / erraheitma / errasüstma.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
werffen / (mit der Hand) heitma / süstma. Schaflin / (wurffspies) spiculum sustma odda. wurff Spies / (Schäflein) missile süstma odda.
Vestring 1710–1730
Süstma Werffen Rev.[tallinnakeelne] Süsti Pu Der Weber Spuhl Rev[tallinnakeelne]
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
süstma werfen. H.[Harjumaa]
Wiedemann 1893
süste G. süste Wurf,
s.-oda Wurfspiess,
s.-pōľ, s.-pū Weberschiffchen, Weberschütze. süśti G. süśti, süśtik G. süśtiku (süśt) Weberschütze, Weberschiffchen. süstma, -tan, -ta werfen; intr. ko͜er süstab jänese järele der Hund stürzt sich, schiesst, hinter dem Hasen her. sȫstma, sȫstan, sȫsta (I)[saartel] werfen, intrans. sich werfen, springen, stürzen, hobune sȫstab üle krāwi das Pferd springt über den Graben, unest üles sȫstma vom Schlafe auffahren, aufspringen, (vgl. süstma). sȫśti G. sȫśti (I)[saartel] wurf, Paroxysmus, epileptischer Anfall, sȫśti-pū Weberschiffchen, (vgl. süśt).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,27
18. sajandil – 0,09
ma-tegevusnimi
17. saj süstma
da-tegevusnimi
18. saj süsta
nud-kesksõna
17. saj süstnuth
tud-kesksõna
17. saj süstetut, süstetuth
kindel kv, olevik, ains 2. p
18. saj süstad
kindel kv, olevik, ains 3. p
17. saj süistab, süstap
18. saj süstab
kindel kv, minevik, ains 3. p
18. saj süstis
kindel kv, minevik, mitm 3. p
17. saj süstsit
käskiv kv, ains 2. p
17. saj süista
käskiv kv, mitm 2. p, eitus
17. saj errasüstket
Kirjandus
• VMS = Väike murdesõnastik. EKI