natt, u
Sõna natt (omastavas käändes nato) ’rästik’ on kasutanud Heinrich Stahl 1641. aastal trükitud „Leyen Spiegelis“. Saksa rööptekstis on selle sõna vasteks Otter ’rästik’. Muudes allikates natt niisuguses tähenduses ei leidu.
Kuigi natt ’rästik’ esineb teadaolevalt ainult Stahli tekstides ja ainult ühe korra ning seda pole üles märgitud ka murretest (vt EMS), võib tegu olla omaaegse tegeliku sõnakasutusega. Kui nastik on tuletis tüvest naast (vt ETY), võiks natt : nato olla *oi-tuletis tüvest ↗natt : nata.
‘rästik’
nemmat territawat ommat keelet kudt üx maddo / nattogifft on nende mockade al. // sie scharffen jhre Zunge wie eine Schlange / Ottergifft ist vnter jhren Lippen. (Stahl 1641)
‘Nemad teritavad oma keelt nagu madu; rästikumürk on nende huulte all.’ (Ps 140: 4)
1641
nemmat territawat ommat keelet kudt üx maddo / nattogifft on nende mockade al. // sie scharffen jhre Zunge wie eine Schlange / Ottergifft ist vnter jhren Lippen. (Stahl 1641)
‘Nemad teritavad oma keelt nagu madu; rästikumürk on nende huulte all.’ (Ps 140: 4)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,02
18. sajandil – 0,00
a.om.
17. saj natto
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
