lust, lustima
Lust ’rõõm’ on alamsaksa laen (vt ETY), mis on eesti kirjakeelde jõudnud juba 17. sajandi alguses, olles tekstides algusest peale suhteliselt sage.
Heinrich Göseken (1660) on esitanud sõna lust saksa sõnade loendis, st niisuguste sõnade hulgas, mida ta ei soovita eestikeelses tekstis kasutada, sest need sõnad pole sakslastega vähem kokku puutuvatele talupoegadele tuttavad. Verbi lustima on Göseken aga pidanud kõigile arusaadavaks – selle esitab ta oma sõnastiku põhiosas. Lustima sünonüümiks Gösekenil on tahtma, mis näitab, et sõnal on veel algne alamsaksapärane tähendus ’himustama’ (vrd alamsaksa lusten ja ülemsaksa gelüsten ’himustama, ihaldama’).
Tekstidesse jõuab tegusõna lustima ühe erandliku kasutuskorraga 19. sajandi alguses ja ikka tähenduses ’soovima’.
Tüvest lust on tuletatud ka omadussõnad lustlik ja lustiline, mille esmamainingud jäävad 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algusesse.
lust ‘rõõm’
Se eest, et sa ollid mahhajäetud ja wihkatud, ja ükski ei käind so maad läbbi, tahhan ma sind iggaweste wägga körgeks panna, ja lustiks pölwest pölweni. (Piibel 1739)
‘Selle asemel et sa olid mahajäetud ning vihatud, nii et ükski ei käinud sinu kaudu, teen ma sind igaveseks uhkuseks, rõõmuks põlvest põlve.’ (Js 60: 15)
lustima ‘soovima’
Ta pallus sedda kunninga arsti […], et ta wottaks temma jure tulla, wanna Petrit aitama, ta tahtis siis ommad mollemad hobbosed arsti tölla ette panna, ehk kui arst lustiks ratse hobbosega tulla, siis woiks ta ühhe temma kahhe hobbostest wallitseda. (Luce 1812)
‘Ta palus kuninga arsti, et see tuleks tema juurde vana Peetrit aitama, ja tahtis mõlemad oma hobused arsti tõlla ette panna, et kui arst soovib ratsa hobusega tulla, siis võiks ta valida ühe tema kahest habusest.’
lustlik
Tulge minno linnas, seäl peate ilmatööta ellama, ikka lustlikkud ollema, söma ja joma … (Willmann 1782)
‘Tulge minu linna, seal peate ilma tööta elama, ikka lustlikud olema, sööma ja jooma …’
lustaed ‘paradiis’
Seprast et Iumala Sana v̈xpeines se kaunis LustAÿd ninck Paradÿs on, kumbast meil sesinatze ello siddes keick süddame röÿm ninck Lust piddab ollema, ninck meddÿ wilia piddame kandma. (Müller 1601–1602)
‘sellepärast et jumalasõna on ainus kaunis lustaed ning paradiis, millest meil on sellessinases elus kõik südamerõõm ning -lust ning millest me oma vilja kanname.’
lust – 1601–1602 (käsikirjas)
Seprast et Iumala Sana v̈xpeines se kaunis LustAÿd ninck Paradÿs on, kumbast meil sesinatze ello siddes keick süddame röÿm ninck Lust piddab ollema, ninck meddÿ wilia piddame kandma. (Müller 1601–1602)
‘sellepärast et jumalasõna on ainus kaunis lustaed ning paradiis, millest meil on sellessinases elus kõik südamerõõm ning –lust ning millest me oma vilja kanname.’
lust – 1632 (trükitekstis)
Sihs saht sinna omma lusti neggema, ninck welja murdama, ninck sinnu söa sahb hendas immetellema, ninck welja laotama, kui hendas se koggodus se merre man sinnu pohle kähnab, ninck se weggi neist pagganaist sinnu mannu tulleb. (Rossihnius 1632)
‘Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub, kui su poole pöördub mere ohtrus ja su juurde tuleb rahvaste rikkus.’ (Js 60: 5)
lustima – 1660 (sõnastikus)
gelüsten lustima / tachtma. (Göseken 1660)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Lust Lusti
Göseken 1660
Lust / lusti / i [saksa sõnade loendis] gelüsten lustima / tachtma.
Vestring 1710–1730
Lust G sti Die Lust
Kunni Lust ta otsa saab biß ihme die Lust vergehet
Thor Helle 1732
Lust die Lust.
Hupel 1818
lust, i, Lust, Freude. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
lusti käik (käuk d.) Spatziergang. r. lustima Lust haben; gelüsten. d.[Tartu k]
südda ei lusti ich od. er will nicht (sagen Dirnen wenn sie einen Korb geben.) +.[saksa laen] lustilinne und lustlik. adj. d[Tartu k] lustiliste, ad. Wl.[Viru] lustig, vergnügt. +.[saksa laen]
Wiedemann 1893
luśt G. luśti 1) Lust, Fröhlichkeit,
luśti lȫma lustig sein,
luśti kä͜ima spazieren gehen,
luśti sõ͜itma spazieren fahren oder reiten,
luśti pärast zum Spass,
hulga-luśt geselliges Vergnügen;
2) Lust, Bereirwilligkeit,
kas sull luśti on hast du Lust,
wäga luśtiga sehr gern,
luśt teeb man hat Lust. luśtakas G. luśtaka (luśtikas) immer aufgelegt, immer Lust habend; = luśtilik. luśtikas G. luśtika = luśtakas. luśtilik G. luśtiliku, luśtiline G. luśtilize (luśtakas, luśtikas) lustig (von Personen und Sachen), fröhlich, munter, aufgeräumt,
kośja-lustiline heirathslustig. luśtima, -tin, -tida (luśtitama) gelüsten,
Lust haben,
ma e͜i luśti seda ich habe keine Lust dazu. luśtitama, -tan, -tada ergötzen, erheitern, intr. fröhlich sein, sich ergötzen; = luśtima.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,67
18. sajandil – 0,41
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
