landskneht
Saksa sõna landskneht ’palgasõdur-jalaväelane’ (vrd ülemsaksa Landsknecht, keskalamsaksa landesknecht) on oma eestikeelsetes jutlustes kasutanud Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Müller, seejuures korra ka üldisemas tähenduses ‘sõdur’, kõneldes ristisõdureist (vast valis Müller just selle sõna, kuna landskneht oli eestlastele kõige tuttavam sõjameheamet).
Sõna võimalikule kodunemisele vähemalt Tallinna eestlaste keeles viitab Mülleri laadivahelduslik mitmusevorm landsknehit. Siiski ei tule see sõna esile hilisemates allikates ning sellest pole jälgi eesti murretes. Ka saksa keeles tähendab Landsknecht just 15. ja 16. sajandi jalaväelast-palgasõdurit ning selle sõna kasutus vähenes oluliselt 17. sajandil (vt DWDS).
‘Needsinased sõnad peavad kõik inimlapsed hästi meelde jätma, iseäranis ristiusku inimesed, kes tahavad usu läbi Kristusesse Jeesusesse õndsaks saada. Ükski neist ei saa olla vaba, vaid kõik usklikud, kes tahavad olla õiged ristisulased, olgu nad mees- või naissoost, olgu nad rikkad või vaesed, noored või vanad, või olgu nad missugused eales tahavad olla, needsamad (ütlen mina) peavad olema ka ristisõdurid ning õiged ristikandjad.’
1605
Kuÿ eb teÿe mitte tahate hælmelell, sÿß piddat teÿe v̈lle meldæ neile Landsknechtille nente Kuw raha andma (Müller 1605)
‘Kuigi te hea meelega ei taha, peate te vastu tahtmist palgasõduritele nende kuupalga maksma’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,03
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Saksa laensõnad Georg Mülleril. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, lk 111–129.
• DWDS = „Landsknecht“, bereitgestellt durch das Digitale Wörterbuch der deutschen Sprache. < https://www.dwds.de/wb/Landsknecht>.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. Tartu, 32–74.