krassat
Väljendit krassatit sõitma ’lustisõitu tegema’ on oma tekstides kasutanud Keila pastor Otto Reinhold von Holtz 19. sajandi I veerandil.
Sõna on algselt pärit ladina keelest, aga jõudnud eesti keelde siinsete sakslaste kõnepruugist. Grimmide sõnastiku järgi kuulub grassaten gehen/fahren saksa tudengisõnavarra. (DWG)
Woldemar von Gutzeit (1898) aga kirjutab, et krasaten fahren on ainult Liivimaa saksa keeles kasutatv väljend. Ühend gehen-verbiga on Gutzeiti järgi teada juba 17. sajandi Riiast. Selle sõnaühendiga (grassatum gehen) viidati öistele korrarikkumistele tänavail. Hiljem tuli grassatum gehen asemele siinsete sakslaste keeles krasaten fahren lustisõidu tähenduses. (Gutzeit 1898: 18) Erich Kobolti (1990: 118) järgi tähendas grassaten fahren eelkõige talvist lõbusõitu kaunistatud saaniga. Sellist tähendusmuutust võis mõjutada vene sõna красотa ’ilu’. Eesti murdesõnastiku järgi on krassat ’lustisõit’ levinud pigem ida pool (EMS).
Gutzeit (1898: 18) kirjutab veel, et 30–40 aasta eest on väljend keelest peaaegu kadunud, sest selline lustisõit pole enam võimalikki. Samal ajal esitab Wiedemann (1869 ja 1893) sõna krassat eesti keeles neologismina, rahvakeelde mitte kuuluva sõnana.
‘lustisõit’
Mis parremat siis weel tahhad? küssis kohhus. End wahhest ka tansima, patserima, krassatit soitma, ja kommedis käima, kostis ta. Agga sa olled weel laps ja tahhad jo täie innimesse lustid piddada? ütles Kohhus. (Holtz 1817)
‘”Mida paremat sa siis veel tahad?” küsis kohus. “Vahel tantsida, patseerida, krassatit sõita, teatris käia,” vastas [plika]. “Sa oled veel laps, aga tahad juba täiskasvanu moodi lustida?” ütles kohus.’
1817
Mis parremat siis weel tahhad? küssis kohhus. End wahhest ka tansima, patserima, krassatit soitma, ja kommedis käima, kostis ta. Agga sa olled weel laps ja tahhad jo täie innimesse lustid piddada? ütles Kohhus. (Holtz 1817)
‘”Mida paremat sa siis veel tahad?” küsis kohus. “Vahel tantsida, patseerida, krassatit sõita, teatris käia,” vastas [plika]. “Sa oled veel laps, aga tahad juba täiskasvanu moodi lustida?” ütles kohus.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
krassat G. krassati davon krassatid sõ͜itma spazieren fahren. [neologism]
Kirjandus
• DWG = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 13 (1958), Bd. IV,I,V (1958), Sp. 1998, Z. 23.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Gutzeit, Woldemar von 1898. Wörterschatz der deutschen Sprache Livlands. Nachträge zu A–V. Riga: Kymmel.
• Kobolt, Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau. Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk
