jõlama
Tegusõna jõlama ’jampsima’ on kasutatud põhjaeestikeelsetes piiblitõlgetes: kolmel korral 1715. aasta Uues Testamendis ja ühe korra 1739. aasta Piiblis (Vana Testamendi osas, Õp 30: 32).
Sõna on olemas ka mitmes 18. sajandi I poole sõnastikus, aga varasemates mitte. Kõigis sõnastikes korduv saksa vaste verbile jõlama on haselieren – vananenud sõna, mis tähendab ‘mühaklikke nalju tegema; lärmama, möllama’.
17. sajandi piiblitõlgetes on jõlama asemel nt sonima, jampsima, hull olema (Ap 26: 24,25; vt EPAK).
♦
Ühel korral on jõlama 1715. aasta Uues Testamendis e-tüvelisena: Paulus, sina jõled. Tüvi ongi tõenäoliselt sama mis omadussõnas ↗jõle. Arvatakse, et tegu on häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvega (ETY).
♦
Gösekeni sõnastikus (1660) on esitatud sarnane verb ↗jellama (võiks lugeda ka jelama) tähenduses ’haukuma, lärmama’.
‘Kui sa oled rumal olnud ja hoobelnud ja kurja mõtelnud, siis pane käsi suu peale.
(Kui sa oled hoobeldes rumal olnud,siis mõtle järele, käsi suu peal! (Õp 30: 32))’
1715
Agga kui temma sedda ennese eest rägis / ütlis Westus sure Hälega: Paulus / sinna jölled / se suur Kirjamoistminne satab sind jöllama. (Uus Testament 1715)
‘Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus valju häälega: “Sa jampsid, Paulus! Suur kirjatarkus on su jampsima pannud!”‘ (Ap 26: 24)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
Jöllama Haseliren
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
jöllama haseliren.
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
jöllama haseliren. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] umherschlendern. d.[tartukeelne]
Wiedemann 1893
jölama, -lan, -lada Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,08
ains. 2. pööre
18. saj jölled
ma-tegevusnimi
18. saj jöllama
nud-kesksõna
18. saj jöllanud
eitus
18. saj ei jölla
Kirjandus
• EPAK = Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants, EKI.
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
