huupaapima
Tänapäeva kirjakeelest ning ka murretest puuduv huupaapima ’raiskama, pillama’ esineb vana kirjakeele materjalideski ainult ühel korral – Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelses evangeeliumide ja epistlite raamatus (1632).
♦
Sõna päritolu pole teada. On küllalt tõenäoline, et esiosa huup– on seesama, mis setukeelses liitsõnas huupilaul (vt SESS) ja ehk ka Karksi murrakust üles märgitud sõnas uupmääru ~ umbmääru ’huupi’ (vt VMS). Sõnale aapima ei leia aga tähenduse poolest sobivaid vasteid murretestki. Kui Karksi uup– ja umb– on sama algupära (vrd keskalamsaksa um ~ umme ~ umbe ’ringi’), siis võiks ka aapima olla ambima variant. Keskalamsaksa keeles oli verb ampeln, mille tähendust August Lübben (1888) on seletanud nõnda: „innukalt käsi-jalgu liigutama, nagu lapsed teevad, kui nad midagi tahavad; innukalt millegi poole püüdlema.“ Seejuures võis niisugune rabelemine olla asjatu (Pfeifer 1993). Ülemsaksa keeles on ampeln kasutusel kujul hampeln (siit ka Hampelmann). Huupaapima võiks siis olla mugandus verbist umbampeln, mis kokkuvõttes tähendaks ’sihitult, ent innukalt midagi saada püüdma’, seostudes nii ka tähendusega ’raiskama, pillama’.
‘Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult’ (Lk 15:13)
1632
Ninck ei mitte kauwa perrast, hagges se nohremb Poick se kihke omma ütte koggo, ninck letz kaugelle wöra mah sisse, ninck sähl huhpahpis temma kihck omma hüwe erra. (Rossihnius 1632)
‘Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult’ (Lk 15:13)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,00
minevik, ains. 3. pööre
17. saj huhpahpis
Kirjandus
• Lübben, August 1888: Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. (Nach dem Tode des Verfassers vollendet von Christoph Walther.) Norden und Leipzig: Diedr. Soltau’s Verlag.
• Pfeifer, Wolfgang jt 1993. Etymologisches Wörterbuch des Deutschen, digitalisierte und von Wolfgang Pfeifer überarbeitete Version im Digitalen Wörterbuch der deutschen Sprache
• SESS = Eva Saar, Paul Hagu, Inge Käsi, Maeve Leivo, Hanna Pook ja Karl Pajusalu, Seto eripäraste sõnade sõnaraamat.
• VMS = Toim. Valdek Pall. Väike murdesõnastik.
