hui
Hüüdsõna hui on kasutanud Andreas ja Adrian Virginius oma tartukeelsetes piiblitõlgetes 17. sajandi lõpukümnendeil.
Wastses Testamendis (1686) leidub hui salmis Mk 15: 29, kus nii hüüavad möödakäijad ristilöödud Jeesusele. Lutheri tõlkes (1535) on samas Pfeu (praeguses saksa keeles Pfui, mis väljendab vastikust, põlastust, nagu ka eesti vui(h)); kreeka originaali οὐά on pigem hämmastuse väljendaja (vt BibleHub).
Virginiuste Vana Testamendi tõlkes (1687–1690) on hui Iiobi raamatus (39: 25 (28)) hobuse häälitsust jäljendava sõnana. Võetud on see ilmselt jällegi Lutherilt, kelle tõlkes (1535) on samas kirjakohas Huj (saksa keeles praegu on tavalisim hobuse häälitsuse jäljendus hüü). Sama sõna heebreakeelses Piiblis on latiniseeritult he·’āḥ. Kahjuks lõppeb Virgiunuste tõlge Iiobi raamatuga ning pole teada, kuidas nad oleksid seda hüüdsõna tõlkinud mujal, kus see samuti esineb, kuigi mitte hobuse häälitsusena. Lutheril (1535) on Ps 35:25, 45:16 ja 70:3 Da da; Js 44:16 Hoia (väljendab tavaliselt üllatust, vaimustust), Hs 25:3, 26: 2, 36: 2 Heah.
Vanadesse eesti keele grammatikatesse ja sõnastikesse jõuab hui 18. sajandi I poolel. Kõigepealt leidub see Clare lõunaeesti sõnastiku käsikirjas (1730). Juures olevat märgendit pflugs võib mõista nõnda, et hui hüüti põllutöö ajal hobusele.
Clare on hui märkinud saksa laenuks ning tõesti on ka saksa Pfui olnud kasutusel hüüuna tähenduses ’edasi!’ (DWDS). Hupeli järgi (1780, 1818) on samuti tegu lõunaeesti sõnaga, Wiedemann (1863, 1893) enam murdemärgendit ei lisa.
‘Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!’ (Mk 15:29) Kui need Passunad wägga höllisewad, sis ütlep täma Huj, nink tunnep Södda haisu kaugeld ärra, Pälikkuide Paukmist ja hölli töstmist. (EPAK: Virginiused 1687–1690)
‘Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: iihahaa! Juba kaugelt haistab ta võitlust, pealikute kisa ja hõikeid.’ (Ii 39:25)
1686
Nink ne / kumma möhda lätziwa / teotiwa teddä nink rappotiwa omma Pähd / nink ütliwa: Hui / kä sinna Jummala Kotta maha kissut / nink teht tedda kolmel Peiwal jälle ülles: (EPAK: Wastne Testament 1686)
‘Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!’ (Mk 15:29)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
Hui![saksa laen] Pfui! pflugs.
Huijatama, die Wölfe schüchtern.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
hui pfui. d.[tartu k]
Wiedemann 1893
hu͜i! hu! pfui!
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,00
hui on muutumatu sõna
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)