histooria
Histooria tähenduses ’lugu’ leidub Tallina Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Georg Mülleri jutluses (1600–1606) ning Tallinas, Järva- ja Virumaal teeninud Heinrich Stahli „Leyen Spiegelis“ (1641). Müller ja Stahl on histooria oma tekstidesse võtnud kas otse ladina keelest või siis saksa keele vahendusel (Ariste 1981: 112). Stahli saksakeelses rööptekstis on kasutatud sedasama sõna.
Uuesti ilmub histooria tekstidesse 19. sajandi lõpukümnenditel tähenduses ’ajalugu’. Neologismina esitab selle ka Wiedemann oma sõnastikus (1893).
‘lugu’
Se töise historia siddes on öhel Peh+ +meehel üx armas truw sullane / se wahgkup hinge (Stahl 1641)
‘Teises loos on ühel väeülemal armas truu sulane, kes vaagub hinge’
‘ajalugu’
Kus histooria selgest kirjutud sõna puudub, seal teewad seda ehitamise ja luulemise järele jäänud mälestused, ja mitmesugused asjad, keda maa rüppe maeti ehk kes kogematal wiisil sinna juhtusid, ning siis kogemata jälle pääwa ete tulewad. (Jakobson 1870)
1601 (käsikirjas)
Nüit ollet teÿe A. R. enne söhma sest Euangeliumi Oppetußest, sen kaunÿ Historia kulnut, kuÿ meddÿ armas Issandt ninck Onnist: Ih2 Chr2 sen Iherusalem̃i Linna sisse on soÿthnut … (Müller 1601)
‘Nüüd, armas rahvas, olete enne sööki kuulnud kauni loo evangeeliumiõpetusest, kus meie armas Issand ja Õnnistegija Jeesus Kristus on Jeruusalemma linna sisse sõitnud …’
1641 (trükitekstis)
Meile ommat agkas Evangeliummes kax historiit ninck sündinut aßjat ülleskirjotut. (Stahl 1641)
‘Meile on aga evangeeliumis kaks lugu ja sündinud asja kirja pandud.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
histōria G. histōria Geschichte, Weltgeschichte. histōrialine G. histōrialize geschichtlich, historisch,
enne-h. vorhistorisch. histōrik G. histōriku Historiker, Geschichtsschreiber.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,21
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Ariste, Paul 1981. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus.
