helli
Omadussõna helli tähenduses ‘püha’ puudub kõigist vanadest sõnastikest. Tekstideski on seda kasutatud vaid ühel korral: 1535. aastal trükitud Simon Wanradti katekismuses, mille tõlkis eesti keelde tol ajal Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetajana teeninud Johann Koell. Samas tekstis esineb ka sõna ↗püha.
Tõenäoliselt on helli laenatud saksa või alamsaksa keelest, vrd saksa heilig ‘püha’, alamsaksa hillich ‘püha’. Häälikuliselt mugandatud kuju osutab, et sõna võis olla kasutusel ka Tallinna eestlaste kõnepruugis.
Veel 18. sajandi esimesel poolel on Tallinna eestlased Pühavaimu tänavat (saksa keeles toona heil-Geist-Strasse) nimetanud hilligööst uulitsaks (vt Thor Helle 1732: 308).
‘püha’
Nynck nynda lebby te[me] [he]llyn sündmen / lehan / [ninck] weren / meddy / lehan we[ren] nynck sundmen / p[öhitzen]üt [on] oykex / ninck puchtax [tehnut] / tema Issan palgken [eddes] / (Koell 1535)
‘Ning nõnda, läbi oma püha sündimise, liha ning vere [on Jeesus Kristus] pühitsenud ning õigeks ja puhtaks teinud Isa palge ees meie liha, vere ning sündimise.’
1535
Nynck nynda lebby te[me] [he]llyn sündmen / lehan / [ninck] weren / meddy / lehan we[ren] nynck sundmen / p[öhitzen]üt [on] oykex / ninck puchtax [tehnut] / tema Issan palgken [eddes] / (Koell 1535)
‘Ning nõnda, läbi oma püha sündimise, liha ning vere [on Jeesus Kristus] pühitsenud ning õigeks ja puhtaks teinud Isa palge ees meie liha, vere ning sündimise.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 4,02
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
a.om.
16. saj hellyn
