lagunema, laguma, lagumine
Lagunema esineb vanades tekstides lisaks tänapäevasele tähendusele ’purunema’ ka tähenduses ’levima, avarduma’. Samad tähendused olid ka verbil laguma.
Lagu(ne)ma tähenduses ’levima, avarduma’ on tuletatud tüvest lage/lai (lõunaeestis lagja ~ laǵa ’avar, lai’; tüve algkujuks rekonstrueeritakse *lakja). Selles tähenduses on laguma esitatud juba Gösekeni sõnaraamatus 1660. aastal. Tänapäevases tähenduses lagu(ne)ma 17. sajandi allikates teadaolevalt puudub, v.a sajandi viimasest kümnendist pärit üksikud näited ühendverbi ära lagu(ne)ma koosseisus.
Lagu(ne)ma tähendus ’purunema’ on sõnastikes ja tekstides antud alates 18. sajandist ja see võib olla tähenduse ’laiali minema, levima’ edasiareng. Nende tähenduste omavaheline seos ilmneb tõsiasjas, et millegi levimine laiemale alale võib olla tingitud purunemisest, osadeks jagunemisest. Mõlemad tähendused on põimunud näiteks väljendis sitt ei lagune, mida Wiedemann (1893) seletab saksa keeles Dünger lässt sich nicht ausbreiten ’sõnnik ei lase end laotada’, samuti väljendis jäälagunemine ~ veelagunemine. Tähenduse ’purunema’ kujunemist võis soodustada ka ühendverb ära lagu(ne)ma, milles lagu(ne)ma tähendusmuutus ilmneski kõige varem. Määrsõna ära üks ülesandeid on viidata asjade tavapärase, hea seisu minetamisele. Põhjaeesti tekstides on ära-ühendeid rohkem kui lõunaeestis ning just põhjaeesti keeles ongi lagu(ne)ma põhitähenduseks kujunenud ’purunema’.
Teisalt võib lagu(ne)ma ’purunema’ allikas olla ka tüvi lagu ’lamandumine’ (lagu on sellises tähenduses ühel või teisel kujul olemas põhjaläänemeresoome keeltes, nt soome lakoontua ’lamanduda’). Lagu arvatakse olevat saadud alggermaani tüvest *laǥa- (vt ETY), mille järglane on näiteks nüüdisrootsi murrete lag ’ladestus; küüni kogutud hein või vili’ (vt Häkkinen 2004), aga ka Setu ja Nõo lagu ’rehepealne’ (vt EMS). Vanematest eesti keele sõnastikest lagu siiski puudub ning teadaolevalt ei esine seda ka tekstides.
August Wilhelm Hupel (1818) on püüdnud lagu(ne)ma tähendustel vahet teha tüvevokaali järgi: lago(ne)ma on tema sõnastikus ’eraldama; levima’, lagu(ne)ma aga ’purunema’. Lisaks on Hupeli järgi lõunaeesti keeles ka liitest tulenev tähenduserinevus: lagonema tähendab ‘levima’ ja laguma ‘purunema’. Teised sõnastike autorid niisugustele vahetegemistele ei osuta.
Lõunaeesti tekstides on verbiliitest olenemata valdav tähendus ‘levima’ ning põhjaeest tekstides ‘purunema’. Näiteks Vestringi põhjaeesti sõnastikus (18. saj I pool) on sellesse algselt lisatud tähendus ‘levima’ hiljem hoopis maha tõmmatud.
Gutslaffi Vana Testamendi tõlkes on lagu-tüvest moodustatud verbina kasutusel hoopis laguwe(h)ema, nt lagguweheket welja se rahgwa secka ‘Minge laiali rahva sekka’ (1Sm 14: 34), vt EPAK, vrd Seto lagovama ‘purunema’ (SeS).
‘levima, avarduma’
Ent et se kawwemballe Rachwa sekkä ei laggone / sis ähwwerdakem neid köwwaste / et nemmä eddispeide ennämb ütteke Innimisse wasta sel Nim̃el ei pajata. (Wastne Testament 1686)
‘Kuid et nad sellest nimest ei räägiks enam ühelegi inimesele, siis ähvardagem neid kõvasti.’ (Ap 4: 17) Meije Suh om hendä üllesawwanu teije pohle / Korintilesse / meije Süddä om laggonu. (Wastne Testament 1686)
‘Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud.’ (2Kr 6:11)
‘laiali varisema, purunema’
Siis kutsus kunningas Joas preestri Jojada ja teised preestrid, ja ütles nende wasto: Mikspärrast ei kohhenda teie seäl koias, mis laggunud? sepärrast ärge wötke nüüd sedda rahha omma tutwatte käest, waid andke sedda se koia laggunud kohtade tarwis. (Piibel 1739)
‘Siis kuningas Joas kutsus preester Joojada ja teised preestrid ning ütles neile: „Miks te ei kohenda kojas seda, mis on lagunenud? Aga nüüd ärge võtke raha oma tuttavailt enam enestele, vaid andke see lagunenud koja heaks!”’ (2Kn 12:8)
välja laguma
Nink Jesus kähnd jälle Waimu Wäen Galilea Mahle: Nink Pajatus laggosi temmäst wälja / sinnä ümbrekaut kike Paiku. (Wastne Testament 1686)
Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda. (Lk 4:14)
ära lagunema
Täma Lihha LuuLiikmissed omat töine töises kinni, nink omat Kowaste täma Küljes, et täma ei woi mitte ärra Laggoneda. (Virginiused 1687–1690)
Vrd. Die Gliedmaßen seines Fleisches hangen aneinander und halten hart an ihm, daß er nicht zerfallen kann. (Luther 1545)
‘Tema lihav vats on otsekui valatud ta külge, liikumatult paigal.’ (Ii 41:15) Agga ka üks mäggi, mis ümberlangeb, laggub ärra, ja kaljo nihhutakse om̃a assemelt ärra. (Piibel 1739)
‘Aga variseb ju ka mägi ja kalju nihkub paigast,’ (Ii 14:18)
veelagunemine ‘jääminek’
Jöed ja oiad touswad (paisuwad) wahhest wee laggumisse aial, ehk sure wihma järrel, ni wägga, et nemmad ülle kalda aiawad, ja rahwokesse pöllud ja heinamaad rikkuwad. (Arwelius 1790)
‘Jõed ja ojad tõusevad mõnikord jäämineku ajal või suure vihma järel nii palju, et nad üle kallaste ajavad ning rahva põllud ja heinamaad rikuvad’
1660 (sõnastikus)
Spreiten / lagguma neut. laotama (activ.) (Göseken 1660)
1686 (trükitekstis)
Nink se Pajatus temmast laggosi wälja se koggona Süria Mah sisse: Nink nemmä töiwa / tem̃a mannu kikesuggutzid Wiggaleissi / mitmasuggutze Többe n. Wallo ga waiwatuid /nink neidKurratistwörgituid / nink Kuhtöbbitzid / nink Luhwallutzid; nink temmä teggi neid terwesz. (Wastne Testament 1686)
‘Ja kuuldus Jeesusest levis üle kogu Süüria, ja tema juurde toodi kõik, kes põdesid mitmesuguseid tõbesid ja olid piinade käes ja kurjast vaimust vaevatud ja langetõbised ja halvatud, ning tema tegi nad terveks.’ (Mt 4:24)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Spreiten / lagguma neut. laotama (activ.) pehkond/karri weix / hauffen Viehes. me laggub se pehkonnal was schlecht das für so einem hauffen reichen / (erstrecken/zureichen) ette löhma / lagguma das reichet nicht zu / se ep laggup mitte.
Vestring 1710–1730
Laggoma {Sich ausbreiten} Verfallen
Se laggob laiaks suggeb sureks Das breitet sich mehr und mehr auß
Hone on ärralaggonut Das Hauß ist verfallen Laggonema {Sich ausbreiten} zerfallen. Laggoneminne Das Zerfallen {ausbreiten}
Enne talwe laggomist. Ehe der Winter abging
Clare 1730
laggonema, nep, Imp. laggosi Neutr. sich ausbreiten ex. Geschrey erschallen e.g. Se köñe laggosi. [laggonema] henda essi, ein – zerfallen, vmeinander gehen ex ein Haus ei laggone kawwemballe, es kom̄t nicht weiter heraus
Thor Helle 1732
lagguma/laggunema scheiden, verscheiden, sich ausbreiten.
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
laggonema. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] laggoma r.[tallinnakeelne] scheiden; sich ausbreiten.
sit ei laggone der Mist läßt sich nicht weit ausbreiten. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] lagguma. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] laggunema. r.[tallinnakeelne] ver. od. zerfallen.
ärra laggunud (laggunu. d.[tartukeelne]) hone ein zerfallenes Haus r.[tallinnakeelne] lagguminne. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] it. laggominne od. lagguneminne. r.[tallinnakeelne] das Zerfallen, Ausbreiten. wee lagguminne der Eisgang. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] enne talwe laggomist ehe der Winter abging. r.[tallinnakeelne]
Wiedemann 1893
laguma, laun, laguda, lagunema, -nen, -neda verfallen, zerfallen, aus einander fallen, sich trennen, sich scheiden, sich ausbreiten, sich entfalten, ausschlagen (Blüthen),
lagunud verfallen, baufällig,
wana lagunud! (Schimpfw.),
wee oder wette lagumine, jä-l. Eisbruch, Aufgang des Eises,
lume-lagumize-a͜eg die Zeit, wo der Schnee abgeht,
enne talwe lagumist bevor der Winter abgeht,
tē on lagunud die Bahn ist abgegangen,
pilwed, lapsed laguwad die Wolken, die Kinder zerstreuen sich,
lilled ep ole wēl mitte lagunud die Blüthen haben sich noch nicht erschlossen,
mis se lagub pere-konnale (G) was verschlägt das für ein ganzes Gesinde,
sitt e͜i lagune der Dünger lässt sich nicht ausbreiten,
tõbi laguneb die Krankheit breitet sich aus,
ta lagunes senna ära sie kam dort nieder,
ahi oder keris lagunes ära der Ofen, das Ofengewölbe ist eingefallen (verblümt von einer Entbindung).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,87
18. sajandil – 0,44
ma-tegevusnimi
17. saj laggonema
18. saj laggunema
da-tegevusnimi
17. saj laggoda
nud-kesksõna
17. saj laggonu eL, laggonut
18. saj laggunud, laggund
kindel kv, olevik, ains 3. pööre
17. saj laggonep
18. saj laggub
kindel kv, olevik, mitm 3. pööre
17. saj laggonewat
kindel kv, olevik, eitus
17. saj ei laggone eL
18. saj ei laggu
kindel kv, minevik, ains 3. pööre
17. saj laggosi eL, laggonis
kindel kv, minevik, mitm 3. pööre
17. saj laggosid
tingiv kv, olevik, mitm 3. pööre
18. saj lagguksid
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Häkkinen, Kaisa 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. WSOY.
• SeS = Seto sõnastik.
