2025. aasta sambla kandidaadid
- Metsakäharik (Hylocomiadelphus triquetrus). Eesti on metsade maa ja eestlased on metsarahvas. Metsakäharik on paljudele tuttav, suur ja karune metsasammal. Kohtab teda aga niitudelgi. Oma harali lehtede tõttu on ta USAs saanud nimeks ‘elektrifitseeritud kassi saba sammal’. Mõnusalt pehme metsakäharik on heaks pesamaterjaliks paljudele metsalindudele ning sobib küljealuseks inimeselegi.
- Tüve-suurtutik (Lewinskya spesiosa, varasem sünonüüm: tüvetutik Orthotrichum speciosum). Tegemist on väga laialt levinud ja kergesti äratuntava samblaga. Samuti on tema kasvusubstraat selline, et seda on väga lihtne märgata – kasvab tüvedel ilusti silmade kõrgusel ja sageli ka suurtel kividel. Ei pea selle sambla otsimiseks metsaretke ette võtma, sest see liik kasvab kõikjal, ka asustatud kohtades, kus on puutüvesid – koduaedades, parkides, teeäärsetel puudel. Sageli on lastel looduse tundmaõppimisel esimeseks objektiks just puu. Sellega seoses on tore, kui kohe on teada ka milline sammal on just puuga kõige rohkem seotud. Tüve-suurtutikut on kerge ära tunda. Esiteks on nimi tutik juba iseloomulik ja hästi kasvuviisiga seostuv. Teiseks tal on enamasti peal ka eoskuprad, mis aitavad ära tunda. Eriti kui eoskuprad on noored ja neid katab mõnusalt karvane tanu.
- Harilik raunik (Plagiochila asplenioides). Lihtne sammal, mida võiks tunda ja on kerge selgeks õppida. See suur helviksammal meenutab rohkem lehtsammalt. Tavaline meie metsades, kasvab maapinnal. Huvitav, kust tuleb nimi raunik? Eestis on raunad, raunjalad…
- Harilik viherik (Pseudoscleropodium purum). Meenutab kangesti palusammalt, aga on rohelise varrega. Näeb välja nagu „paistes palusammal“. Teda on peetud Eestis pigem läänepoolsema levikuga liigiks. Üks väheseid teadaolevatest Euroopast Ameerikasse sisseviidud liikidest, mis seal invasiivseks on osutunud. Tavaliselt me ju kurdame ikka nende liikide üle, mis meile mujalt sisse tulevad. Ehk on ta meilgi laiemalt levinud kui seni oleme arvanud ja liigi tundma õppimine aitab ka tema levikut selgemaks saada.
- Korbasõõrik (Radula complanata). Liik, mis kasvab ka linnaparkides puutüvedel ja tema vaatlusi pannakase sageli üles küsimusega, et millega on tegu. Kergesti meeldejäävad tunnused ja hea selgeks õppida üks tavaline linnas kasvav samblaliik.
- Harilik roossammal (Rhodobryum roseum). See on huvitava kujuga sammal, mida võidakse segi ajada hoopis mõne õistaimega. Saades teada, et tegu on hoopis samblaga, võib see tekitada ahhaa elamuse. Roossammal kasvab peamiselt salu- ja soostunud metsades ja on küllalt sage. Aasta samblaks valituna oleks huvitav, kas keegi näeb tal eoskupraid, mida moodustatakse väga harva ja neid võib märgata just sügisel. Roossammal on küllalt lihtsasti äratuntav ja võib panna sammaldest laiemaltki huvituma. See liik oli esitatud ka 2024. aasta sambla kandidaadiks, aga ei osutunud valituks.
- Harilik lumilehik (Hedwigia ciliata). Aastasammalt on valitud juba kaheksal korral. Kuuel korral on valituks osutunud maapinnal kasvavad liigid, ühel korral tüveliik ja ühel korral kõdupuidu liik. Kordagi pole aastasamblaks saanud kiviliik. Seetõttu pakun kandidaadiks hariliku lumilehiku (Hedwigia ciliata). Tegemist on sagedase kivisamblaga, keda on kerge ära tunda värvusetute lehetippude poolest. Harilik lumilehik eristub teistest „härmas“-välimusega kiviliikidest hästi, kuna tema lehed on ilma roota. Ohulähedasest täht-lumilehikust (Hedwigia stellata) erineb ta lehe keskosa rakkude kuju ja näsade arvu poolest.
