2022. aasta sambla kandidaadid
1. Erilehine kammtupik (Lophocolea heterophylla)
See liik on lamapuidul väga tavaline ja meeldib ka see mõnus lõhn, mida on juba kaugemale tunda ja mida tundes võib kummardudes liigini välja jõuda. Helviksamblad on küll väga väikesed, kuid samas väga ilusad ja eripärased. Senini pole olnud veel kõdupuidiliike ega helviksammalt aasta sammalde hulgas.
2. Harilik helvik (Marchantia polymorpha)
Minu meelest võiks keskmesse tõsta hariliku helviku – suur hõlpsalt äratuntav sammal, kes on alalõpmata peenraharijatel jalus. Avaks selle tüütu tülinorija rikast hingeelu ja muudaks ta oma kausikeste ja ketastega hoopis lahedaks tegijaks. Liik on kergesti äratuntav ja teda on ka Samblasõbra fotovõistlusele korduvalt esitatud.
3. Harilik koonik (Conocephalum conicum)
Tallus meenutab krokodillinahka. Kaks liiki, kuid enamasti teatakse vaid ühte. Saab tähelepanu pöörata tallusjatele helviksammaldele – erinevused sammalde ja samblike vahel. Ja ei kasvagi igal pool nagu talle sarnase välimusega harilik helvik.
4. Kadrisammal (Atrichum undulatum)
Meeldejääva ja kaunikõlalise nimega sammal. Tavaline meie salumetsades, aga ehk vähesed teavad, et ta on karusammalde sugulane ja et tüdrukunimega samblaperekonnas on koguni neli liiget? Kust üldse tuleb nimi kadrisammal?
5. Korbasõõrik (Radula complanata)
Seni pole olnud ühtegi helviksammalt, ja mitte ka epifüütset jms sammalt. Korbasõõrik on tavaline ja lihtsalt äratuntav helviksammal elusatel puutüvedel metsades ja ka vanades parkides.
6. Pruun turbasammal (Sphagnum fuscum)
Hästi ära tuntav värvuse poolest ja ainsana Ida-Eesti rabades kõrgete mätaste moodustamise poolest. Meie üks põhilisi turvast tekitavatest, seega ka süsinikku siduvatest turbasammaldest. Mõnus elupaik rabakuklastele, aga ka paljudele teistele pisimutukatele, sest tema mätaste tipuosad on enamasti kuivad.
7. Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis)
Praegu on eriti aktuaalne teema metsade raie ning vanade metsade hävimine. Sellise metsamajandamise jätkumisega kaovad meie imelised haruldased loodusväärtused, mille hulka kuulub ka tilluke ja omapärane samblaliik roheline hiidkupar, kes kasvab just vana metsa kõdupuidul. Rohelise hiidkupra esile tõstmine ja tutvustamine innustab inimesi märkama ja tundma õppima ka paljusid teisi väikseid taimi, keda esmapilgul tähele ei pane.
8. Sulgjas õhik (Neckera pennata)
See sammal on vanade metsade liik. Kasvab elavatel lehtpuudel, aga on leitud ka vanadel kuuskedel. Sulgjas õhik on suhteliselt kergesti õpitav ja metsas puudel märgatav. Sageli kasvab inimese silmade kõrgusel. See sammal on seetõttu oluline ära tunda, et annab teada puistu, metsa heast vanusest. Kui on leida sulgjas õhikut, siis on põhjust rohkem süveneda ja otsida veel sambla- ja samblikuliike, keda võibki kohata ainult vanades, täisküpsetes puistutes.
