Nüüdisaegne õpikäsitus

2. Õppimise viisid

Äli Leijen ja Margus Pedaste

Mis on üldse õppimine? Kus ja kuidas tänapäeval õpitakse? Mis on eri õppimisviiside sarnasused ja erinevused?

Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel tekivad suhteliselt püsivad muutused teadmistes, oskustes ja/või hoiakutes.

Õppimise tulemused võivad seisneda täiesti uue teadmise loomises või seniste teadmiste ümbermõtestamises ja korrastamises, aga ka oskuste arendamises. Sageli seostatakse õppimist haridussüsteemis toimuvaga, nt lasteaia, kooli või kõrgkooliga, kus õpitakse kindla õppekava ja õpetaja suunamise järgi. Selline vaade õppimisele on liiga kitsas. Õppimine võib toimuda väga erinevates keskkondades ja erinevatel eesmärkidel.

Õpitakse ka väljaspool koole.

Tänapäeval räägime sageli vajadusest elukestvalt õppida. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ütleb, et “Oleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida, olla ettevõtlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. Õppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks.”

Selles peatükis tutvustame erinevaid lähenemisi õppimisele. Mõned neist on paremini rakendatavad õpetaja või nõustaja-toetaja abiga, mõned eeldavad õppimist väikses grupis, mõned sobivad pigem iseseisvaks õppimiseks. Mõned sobivad enam teadmiste, teised aga oskuste omandamiseks. Mõned on eriti head siis, kui õppijad on kõrge sisemise õpimotivatsiooniga ja teised sobivad ka siis, kui motivatsioon on madal või innustab õppima pigem väline tasustamine. Samas on need kõik rakendatavad sõltumata õppija vanusest ning konkreetset õpisituatsiooni tundes saab ise valida enda õppimiseks või kaasõppijate ja kolleegide õppimise toetamiseks kõige sobivama viisi.

Õppimisviise on erinevaid, igaüks saab leida sobivama.

Vaatleme õpikäsitusi läbi viie erinevat õppimist iseloomustava metafoori, mis on sõnastatud Robert-Jan Simonsi ja Manon Ruijtersi artiklis “Varieties of work related learning”:

omandamine (acquisition),
osalemine (participation),
avastamine (discovery),
tajumine (apperception),
harjutamine (exercising).

Need metafoorid on rakendatavad õppimisele nii lasteaias, koolis, kõrgkoolis kui töökohal, samuti väljaspool formaalset haridussüsteemi ja töömaailma.

Omandamine

Selle kohaselt on olemas objektiivne teadmine, mille kandjad on eksperdid. Õppimine on selle teadmise omandamine targalt õpetajalt või õpikust. Õppimine on teadmiste ülekanne eksperdilt algajale. Õpitulemused on lihtsasti hinnatavad läbi testimise. Omandamise teel õppimiseks seatakse selged eesmärgid ning on lihtne kavandada turvalist keskkonda ja õpiteed soovitud tulemuseni jõudmiseks. Omandamise puhul on vigade tegemine taunitud ja õppijate suur vigade arv näitab puudusi õpiprotsessi planeerimisel. Omandamine on üks klassikalisemaid õppimisviise, mida hoolimata laiast levikust ei peeta kuigi nüüdisaegseks.

Omandamine – teadmiste ülekanne eksperdilt algajale

Osalemine

Selle käsituse kohaselt ei ole olemas objektiivset teadmist, vaid on ühine arusaam ning selleni jõudmiseks on vajalik aktiivne arutelu inimeste vahel. Arutelus tõusevad esile olulisemad teemad ja tekivad vajadused ning võimalused erinevate detailide täpsustamiseks. Üksi õppides võivad need lihtsasti märkamata jääda ning seega võib pigem tekkida illusioon sellest, et on asjadest aru saadud või mingi oskus selgeks õpitud. Osalemine kirjeldab õppijaid, kes eelistavad õppida üheskoos. Osaleva õppimise korral on väga tähtis üksteise usaldamine, avatud hoiak ja aktiivne panustamine teemal kaasa mõeldes ja arutledes. Sellisel viisil õppimine on tõhusam, kui rühmas õppides on kellelgi rühmajuhi roll, kuid kasu võib olla ka erinevate rollide järgemööda vahetamisest. See metafoor iseloomustab pigem nüüdisaegset õppimist, kus üksteise vaateid ja tõlgendusi tundma õppides liigutakse ühise arusaama poole.

Osalemine – aruteludes selgub ühine arusaam.

Avastamine

Õppimine kui avastamine viitab arusaamale, et me õpime kogu aeg, väga erinevates igapäevastes situatsioonides, mitte ainult koolitundide või kursuste käigus. Selline õppimine eeldab suurt vabadust, sest õppijad peavad saama käia mööda oma teed. Valitud tee ei pruugigi olla kõige tõhusam, kuid on tähtis, et see pakuks õppijale huvi. Huvi leitakse oma ümbrust uurides ning igapäevastest nähtustest ja ümbritsevatest inimestest inspiratsiooni saades. Teadmine luuakse ise ja iseendale, kuid inspireeriv õpetaja või juhendaja saab abiks olla. Abi saab seisneda eelkõige avastusprotsessi suunamises. Vigade tegemine on seejuures täiesti aktsepteeritav, kuid abi võib olla sellest, kui pikka aega tulutult ühe lahenduse või lahendustee kallal tegutsemise asemel suunata õppija alternatiive otsima.

Avastamine – õppimine läbi uurimise, katsetamise ja vigade.

Tajumine

Kõik õppijad ei õpi tõhusalt rahulikus harmoonilises keskkonnas. Tajumise metafoor kirjeldab õppijaid, kes õpivad hästi just teatava surve all, näiteks prognoosimatus ja pidevalt muutuvas keskkonnas. Nad vaatavad erinevaid situatsioone ja õpivad nendest läbi vaatluse ja kogetud näidete analüüsi, milles küsivad sageli täpsustusi ekspertidelt. Sel viisil õppijad armastavad lugusid ja näiteid parimatest praktikatest. Samas ei meeldi neile rollimängud ja harjutused, mida nad peavad pigem lapsikuteks. Neile on oluline õpisituatsioonide realistlikkus ja nendes parajat väljakutset pakkuvate ülesannete lahendamine, kus on oluline vigade vältimine ja nõrkuste pööramine tugevusteks.

Tajumine – õppimine praktilistest väljakutsetest.

Harjutamine

Harjutamine on omandamise kõrval teine suhteliselt klassikaline õppimise viis. Selles korratakse sama tegevust ikka uuesti ja uuesti, näiteks simulatsioonide kaudu. Et harjutustega õpitu oleks rakendatav ka elulistes olukordades, püütakse harjutusi läbi viia reaalsusele võimalikult sarnastes oludes, kus on samas tagatud piisav ohutus vigade tegemiseks. Lisaks lihtsustatakse situatsiooni nii, et õppija saaks rahulikult keskenduda õpitavale põhieesmärgile – situatsioon ei tohi olla liiga keerukas, peab andma vabaduse katsetamiseks, küsimiseks ja reflekteerimiseks (kogemusest õppimiseks). Sel viisil õppimise toetamiseks on oluline juhendaja, kes suudab situatsioone lihtsustada ning juhtida tähelepanu asjadele, mis aitavad õppijaid sammhaaval nende eesmärgile lähemale.

Harjutamine – õppimine läbi kordamise.

Õppimisviiside võrdlus

Simons ja Ruijters võrdlesid neid viit õppimise metafoori ja kirjeldasid 15 dimensiooni, mille poolest need õppimisviisid erinevad või mida tuleks arvestada nende kasutamisel ja toetamisel. Need on kokkuvõtlikult esitatud järgnevas tabelis.

	Tajumine	Osalemine	Omandamine	Harjutamine	Avastamine
Millised tingimused aitavad?	Komplekssed situatsioonid, milles tuleb ajapuuduses tulla välja lahendusega	Inspireerivad kohtumised	Kui on olemas palju infoallikaid	Kui on koht ja aeg harjutamiseks	Kui töö käigus ilmnevad uued ja huvitavad probleemid
Teistega koostöö tähtsus	Teiste peal on hea oma ideid testida	Teistega koos lahendan probleeme lihtsamini	Ma õpin teistega, kui see on efektiivsem	Teised aitavad mul areneda	Teiste peal on hea oma ideid testida
Suhtumine vigadesse	Ma eriti ei õpi oma vigadest	Ma püüan vigu tõhusa planeerimisega vältida	Ma püüan vigu tõhusa planeerimisega vältida	Ma saan palju asju oma vigadest õppida	Vead hoiavad mind valvel
Milline emotsionaalne keskkond on õppimiseks kasulik?	Pinge- ja stressirikas	Turvaline ja usaldusväärne	Selge ja kindel	Turvaline ja usaldusväärne	Inspireeriv ja uudishimu tekitav
Kes suunavad mõtlema?	Kriitilised sõbrad	Kaaslased	Eksperdid	Kaaslased	Igaüks võib suunata
Millised teadmised on väärtustatud?	Ekspertide teadmised	Jagatud arusaamad	Tõendatud teadmised	Alusteadmised teemast	Jagatud arusaamad
Kuidas omandatakse õpitavat?	Vaadatakse, mis töötab	Teistega rääkides	Õpitegevustes osaledes	Õpitegevustes osaledes	Läbi kõige, mida tehakse
Mis iseloomustab ideaalset suunajat?	Praktiline kogemus	Grupiprotsesside juhtmise oskus	Erialased teadmised	Pedagoogilised teadmised	Tarkus
Mis häirib õppimisel?	Pikaaegne vaikus	Inimesed, kes rühmatöös ei osale	Teadmiste puudumine ja ignorantsus	Kui peab tegutsema ilma meisterlikkuseta	Enda mõjuvõimaluste piiratus
Eelistatud õpisituatsioon	Organisatsiooni külastus	Ühiste vaadete jagamine	Loeng	Töötuba	Praktilise ülesande lahendamine
Kellest/milest sõltub areng?	Organisatsiooni arengusse panustajad	Oma meeskond	Organisatsiooni arengusse panustajad	Treener või mentor	Kõik millega oma töös kokku puututakse
Kuidas õppida töökohal?	Igapäevases töös on piisavalt võimalusi õppimiseks	Tuleb otsida võimalusi aruteluks teistega	Tuleb lugeda häid raamatuid	Tuleb teadlikult harjutada uut tegutsemisviisi	Igapäevases töös on piisavalt võimalusi õppimiseks
Peamine lõks	Liiga varane tüdinemine	Mõtlemisaja mittevõtmine	Liiga pikaaegne tõe otsimine	Liiga kauaks reflekteerima jäämine	Liiga paljude asjade vastu huvi tundmine
Reageerimine tundmatutele situatsioonidele	Küsitakse teistelt nõu	Küsitakse teistelt nõu	Proovitakse teada saada nii palju kui võimalik	Otsitakse viisi harjutamiseks	Asutakse tegutsema
Mis paneb mõtlema?	Edukad lahendused	Vaadete erinevused	Vajaminev teadmine	Iseenda tegevused	Iseenda tegevused

Nagu tabelist näha, on igal metafooril teatav ülekate mõne teisega, samas on 15 dimensiooni vaadates iga õppimisviis selgelt ülejäänutest erinev. Koguni 5 dimensiooni on kõigil metafooridel erinevad, ülejäänud 10 on ühised korraga kahele metafoorile.

Kokkuvõte

Kõik kirjeldatud viis õppimise viisi on rakendatavad sõltumata inimeste east. Arvatakse, et õppija võib teatud õppimise viise eelistada, kuid sageli kasutavad inimesed neid kombineeritult.

Õppimist toetavate tingimustena tuleb kindlasti välja tuua selged kogukonnas jagatud eesmärgid, õppimist toetav atmosfäär, tugi õppimiseks ja loomulikult piisav aeg. Sellest, kuidas õppida, saab lugeda täpsemalt juba järgmisest peatükist.

Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.