6.1 Selgitused ja näited

Tagasiside olulisusest õppimisprotsessis

Videos räägitakse sisuka tagasiside olulisusest õppimisprotsessis. Videos on fookus küll Ameerika kontekstil, kuid samas on see asjakohane ka Eestis. Sarnaselt Ühendriikidele saavad ka Eesti õpetajad pärast kõrgkooliõpingute lõpetamist oma tööle suhteliselt vähe konstruktiivset tagasisidet. Just põhjendatud tagasiside (nii tugevusi kui ka arenguvõimalusi välja toov) on aga üheks olulisemaks enesearendamise mehhanismiks ja seega eelduseks elukestva õppe efektiivseks rakendamiseks. Ära märkimist väärib ka Eesti möödunud kuue aasta jooksul tehtud tõus PISA testi lugemisoskuse tulemustes – videos nähtud 13. kohalt oleme jõudnud maailmas kuuendaks. Mis veelgi olulisem – võrdluses iseendaga on tõusnud tipptasemel lugejate osakaal ning vähenenud madalama saavutustasemega õpilaste osakaal (http://www.innove.ee/et/yldharidus/rahvusvahelised-uuringud/pisa/pisa-2015).

Videos on suurepäraselt esile toodud refleksiooni kui enesearengu meetodi olulisus. Lisaks tuleb hästi esile see, et õpetaja, kes ise refleksiooni kasutab ja tagasisidet soovib, õpetab seda ka oma õpilastele. Muidugi ei kuulu tagasiside andmine ja vastu võtmine koos eneserefleksiooniga ainuüksi õpetaja ameti juurde, vaid on oluline kõigi elualade esindajate puhul.

Videole saad eestikeelsed subtiitrid valida, klikkides video paremal alläärel olevale hammasratta ikoonile: 

Refleksiooni olulisusest õppimisprotsessis

Kuidas õppijana oma õppimise üle reflekteerida ning kuidas õpetaja või lapsevanemana õppijat reflekteerima suunata? Millised on refleksiooniprotsessiga seotud raskused? Millised tegurid mõjutavad õppija eneserefleksiooni? Kuidas seostub õppija reflekteerimine tema kohanemisnäitajatega? Loe Kivestu jt (2014) ning Arro (2014) artikleid saamaks nendele küsimustele vastuseid. Kivestu jt (2014) uuringusse on kaasatud pilliõppe üliõpilased. Arro (2014) uuringus osalevad õpilased, kes esimesel uurimisaastal käisid 3. klassis. Mõlema uuringu tulemused on aga rakendatavad ka teistes kooliastmetes ning nii õppija kui ka õpetajana.

Reflekteerimist suunavad küsimused

Allolevad küsimused toetavad õppija reflekteerimist, kusjuures iga järgnev küsimus suunab järjest sügavama tasandi refleksioonile.

Mida ma tegin? Mis oli ülesanne? Milal oli esitamise tähtaeg? Kas ma esitasin selle õigeaegselt?

Mis oli selle juures olulist? Kas ma saavutasin oma eesmärgid? Kas ma saan ülesande eri osadest ja nende omavahelistest seostest aru? Kas ma täitsin ära kõik ülesandes nõutu? Kas ma mõistan, kuidas konkreetne ülesanne seostub laiemalt õpitavaga?

Millal ma varem midagi sellist teinud olen? Kuidas ma tehtut kasutada saaksin? Mil moel sarnanes antud ülesanne varasematega? Kas ma näen sarnasusi ülesande sisus või vormis? Kus ja kuidas saaksin ma ülesandes tehtut ja õpitut kasutada?

Kas ma näen mingeid seaduspärasusi, mustreid või seoseid selles, mida ma tegin? Kas kasutatud strateegiad, oskused, meetodid olid selle ülesande jaoks efektiivsed? Kas ma näen korduvat mustrit oma tegevuses – näiteks struktureerituses või ajakava järgmises? Milliste tulemusteni valitud lähenemine viis – kas see oli tõhus või oleksin ma näiteks saanud mõne tegevuse ära jätta või tegevuste järjestust muuta?

Kui hästi mul läks? Mis töötas ja mis vajaks parandamist? Mida ma õpin ja kas see on oluline? Mida ma õppisin oma tugevuste ja arendamist vajavate külgede kohta? Kuivõrd olen ma õppijana edasi liikunud?

Mida ma järgmiseks tegema peaksin? Kuidas saaksin kasutada oma tugevaid külgi edasijõudmiseks? Milliseid samme peaksin astuma oma eesmärkide saavutamiseks? Milliseid soovitusi on mul õpetajatele ja kaasõppijatele õpikeskkonna veel paremaks muutmiseks? 

Allikas http://peterpappas.com/2010/01/reflective-student-taxonomy-reflection-.html 

MÕTLEMISEKS Enesejuhitud õppimine hõlmab ka enesehindamist. Mõeldes enda õppimisele antud kursuse raames, siisKuidas Sa tead, et oled piisavalt õppinud?Kas Sa oskad uusi teadmisi ka rakendada?Kas Sa suudaksid õpitut õpetada edasi teistele?Millal oleks õige aeg oma õpiprotsessi üle reflekteerida?