2.1 Näited ja selgitused

Videos tuuakse iga õppimisviisi kohta üks näide. Kõik õppimisviisid on aga mitmetahulisemad kui see üks näide – videoklipis ei näe me päris kõiki vastavale õppimisviisile iseloomulikke tunnuseid.

Tajumise ja avastamise puhul on sageli tegemist mitteteadliku õppimisega. See tähendab, et õppimine ei ole tingimata planeeritud tegevus. Videos ilmestab tajumist eeskujude jälgimine ja nende kogemuste kuulamine. Lisaks videos nähtule iseloomustab tajumist pingeseisund – näiteks, kui me peame piiratud aja jooksul lahendama keerulise tööülesande. Sellises olukorras võime intuitiivselt jälgida suurema kogemustepagasiga kaastöötajat või kuulata tema kogemusi jõudmaks lahenduseni. Erinevaid õppimisviise saab aga omavahel kombineerida. Nii võime videos näidatud tajumise õppimisviisis näha ka elemente osalemisest – tüdrukud mitte ainult ei õpi eeskujudelt, vaid ka arutavad omavahel nähtu läbi.

Ka avastamise puhul näeme videost, et tegemist on mitteplaneeritud õppimisega ning õppimine toimub tavalise suhtlussituatsiooni raames. Me ei pruugi seda teadvustada, kuid iga päev oma keskkonnas aktiivselt tegutsedes õpime pidevalt. Kindlasti ei piirdu õpitu suhtlemisoskustega nagu videos näidatud, vaid hõlmab teadmisi ja oskusi elu erinevatest valdkondadest.

Osalemise, omandamise ja harjutamise näol on tegemist teadlikuma õppimisega. Tõenäoliselt suudame näiteid nende õppimisviiside kasutamisest tuua kõige lihtsamini kooli kontekstis, kuid kõik kolm on rakendatavad väga erinevates kontekstides. Nagu videos näha, on osalemise puhul õppijad aktiivsed, kuid omandamise puhul piirdub sageli nende roll kuulamise, juhiste järgimise ja meeldejätmisega. Mõlemale õppimisviisile on aga iseloomulik orienteeritus vigade vältimisele. Harjutamise videoklipis näeme, et vead on õppimise loomulik osa. Õppijate harjutamist toetab juhendaja, kes aitab luua emotsionaalselt turvalise keskkonna. 

MÕTLEMISEKS Kes või mis on kõige rohkem mõjutanud Sinu arusaama õppimisest ja suhtumist sellesse?