Pilt: Betti Marie Peterson
Keelesäuts. Keelelisest toidulauast
Tänases Vikerraadio keelesäutsus räägib TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant Adele Vaks keelelisest toidulauast ning sellest, kuidas lapsed omandavad keelt.
Selleks, et meie keha kasvaks nii, nagu vaja, tuleb kasvueas toidulaualt kätte saada vajalikud toitained. Selleks, et kasvaks keeleoskus, on samuti vaja mitmekesist ja rikkalikku keelelist toidulauda, nii lapsepõlves kui ka hiljem. Keeleoskuse toit on sisendkeel – keelekasutus, mida enda ümber kuuleme ning hiljem juba ka loeme. Nii nagu toidu puhul, on ka sisendkeele puhul olulised nii selle kogus kui ka mitmekesisus.
Et laps saaks keelt omandada, tuleb temaga rääkida. Kuigi lapsed on mihklid noppima üht-teist üles ka suurte omavahelisest jutust, mis neile suunatud ei ole, on nii keelelisele kui ka sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule vaja, et räägitaks just lapsega – sellest, mis teda huvitab, ja viisil, millest ta aru saab. Uuringud on näidanud, et lastel, kellega palju räägitakse, on laiem sõnavara, samuti on nad nobedamad keelt töötlema ja uusi sõnu juurde õppima.
Oluline on ka see, kuidas lastega rääkida – sõnavara kasvab kiiremini ennekõike neil lastel, kellega rääkides on kasutatud palju erinevaid sõnu ja sõnavorme. Keelelised multivitamiinid, mille abil saab hõlpsasti sisendkeelt mitmekesistada, on lugude jutustamine ja raamatute ettelugemine – sealt saab haruldasemat sõnavara ja lausestruktuure, mida suulises kõnes naljalt vaja ei lähe. Samuti areneb lugusid kuulates oskus rääkida ja mõelda asjadest, mis pole parasjagu käe- ja pilguulatuses. Seda oskust läheb eriti vaja siis, kui laps läheb kooli. Möödub ju suur osa koolipäevast just sellistest asjadest rääkides, mida parasjagu klassiruumis käepärast pole.
Sisendkeele mitmekesistamine on hea nõks ka mitmekeelsetele peredele. Laps, kes elab Norras ja kasutab eesti keelt vaid kodus vanematega, kuuleb eesti keelt väiksema osa päevast kui tema eakaaslane, kes kasutab eesti keelt nii kodus kui koolis, trennis kui mänguväljakul. Väiksem hulk sisendkeelt ei tähenda aga tingimata kesisemat sisendkeelt. Lisaks eestikeelsete raamatute lugemisele saab laulda eesti laule ja vaadata eesti filme, käia koos muuseumis või loomaaias ning seal nähtu üle arutleda. Kõik sellised ettevõtmised lisavad keelelisele toidulauale vürtsi ja vitamiine, mis aitavad lapse keeleoskusel tugevaks ja nõtkeks areneda.
Vt lähemalt Rowe, 2012: A longitudinal investigation of the role of quantity and quality of child-directed speech in vocabulary development.
Keelesäuts pärineb Vikerraadio kodulehelt, kus seda saab ka järgi kuulata.
