2. Mis on suhtlus?

Kultuur muutub pidevalt ja teda mõjutavad teised kultuurid, mistõttu vaatamegi selles aines kultuuride dialoogi. Seda, kuidas suhtlus toimib, on püütud seletada erinevate suhtlusmudelite abil.

Igapäevaarusaam suhtlusest põhineb nö “torumetafooril” (Michael Reddy 1979): saatja pakib sõnumi pakki (suulisse või kirjalikku teksti), pakk saadetakse toru mööda saajani, saaja avab paki ja saab sõnumi kätte. Sellises nägemuses pole kontekst, saaja või saatja isik jne oluline. Arusaamatused juhtuvad harva, enamasti ebaõnnestunud pakkimise tõttu, vahel ka lahtipakkimisel või ülekandetorus.

Selle mudeli teaduslikum versioon on kodeerimise-dekodeerimise mudel (Stuart Hall 1973): saatja sõnastab sõnumi, kasutades selleks oma nn riist- ja tarkvara, saadab sõnumi teele, ning vastuvõtja dekodeerb sõnumi, kasutades selleks oma riist- ja tarkvara. Selle mudeli juures on arvestatud sellega, et kodeerimine ja dekodeerimine sõltuvad saatja ja vastuvõtja riist- ja tarkvarast ja ei pruugi olla identsed ning olulist rolli võib mängida ka sotsiaalne kontekst ja müra. Sellest hoolimata on eelduseks, et sõnumil on tähendus, mida on võimalik suhteliselt selgelt lahti kodeerida.

Shannon-Weaveri mudel (Weaver & Shannon 1963) kaasab infoallika, sõnumi, sõnumi edasiandja, signaali, kanali, müra ja vastuvõtja mõisted, mis teevad kodeerimise-dekodeerimise mõisted palju nüansseeritumateks.

Inferentsiaalne mudel: sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning hakkab nende baasilt talle saadetud sõnumit (taas)looma, kasutades teadmisi, mis tal on konteksti, situatsiooni ja kaaskõneleja kohta ning proovib taastoota soovitud tähendust ning ka kaaskõneleja motivatsiooni. Seega on sõnumi dekodeerimine tõlgendus.

Mingis mõttes on kõik meie igapäevased suhtlused kultuuridevahelised, sest me proovime oma individuaalsest kultuuritaustast lähtudes edasi anda sõnumeid inimestele, kelle taust on alati paratamatult veidi teine (Deborah Tannen 1986).

See on eriti oluline kultuuridevahelises suhtluses. Edward T. Hall (1959): ‘kultuur on suhtlus ja suhtlus on kultuur’. Uuritakse, mis juhtub, kui kaks erineva kultuuritaustaga inimest omavahel suhtlevad ning kuidas selles mikrotasandi suhtluses, sh mitteverbaalses ja teadvustamata suhtluses, kasutatakse makrotasandi kultuurilisi väärtusi/tavasid jne.

 

Suhtlus pole lihtne sõnumi edastamine teisele inimesele. Suhtluses mängib olulist rolli sõnumi saatja ja vastuvõtja teadmised maailma ja suhtlusreeglite kohta, väärtused, tavad, kogemused varasemast suhtlusest ning suhtluskontekst. Suhtlus nõuab kaassuhtleja eesmärkide tõlgendamist, mis on seda keerulisem, mida vähem me teise inimese, tema kultuuritausta ja väärtuste kohta teame.

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi lõunaeesti keele ja kultuuri lektor ning Võru Instituudi teadur Sulev Iva on võru kultuuri esindaja ja võru keele rääkija. Sulev räägib võru kultuurist, mida võib vaadelda nii eesti kultuuri ühe osana kui ka iseseisva kultuurina. Pane tähele, et iga riigi sees võiks olla erinevaid keelelisi ja piirkondlikke kultuure.

---

Enesekontrolliküsimused

1. Miks on tavaarusaam suhtlusest kui sõnumite lihtsast saatmisest vastuvõtjale vigane?

2. Mis probleemid võivad sõnumi edastamisel suhtluses tekkida?

3. Millist rolli mängib suhtluses tõlgendus?

4. Kas võrukad räägivad ühtset võru keelt?

5. Milliseid “kultuurikesi” Eesti ühiskultuuri sees veel on?

6. Milline on Sulev Iva arvates suurim erinevus, kui eestlane ja võrukas esimest korda võõra poole pöörduvad?

7. Milline on Võru kultuuri silmapaistvaim osa?