IV Sõnatähendus kui radiaalne kategooria

Kognitiivse semantika üks keskseid huviobjekte on algusest peale olnud sõnade mitmetähenduslikkus ehk polüseemia. Põhjustena, miks kognitiivne keeleteadus soosib polüseemia uurimist, on välja toodud kaks peamist faktorit: 1) kognitiivses keeleteaduses kajastuvad keelefilosoofa ideed perekondlikust sarnasusest (näide sõnast mäng); ja kognitiivne keeleteadus arvestab psühholoogiliste uurimustega kategoriseerimisest (Cuyckens, Zawada 2001: xii).

Üks esimesi uurimusi kognitiivses semantikas, mis võttis aluseks kategooriate organiseerituse prototüübi järgi ja kirjeldas ühe polüseemse sõna tähendusi prototüübist lähtuva radiaalse võrgustikuna, oli C. Brugmani ja G. Lakoffi käsitlus prepositsioonist over ‘üle’ (Brugman 1988, Lakoff 1987).  Lühidalt võib öelda, et radiaalse tähendusvõrgustiku keskmes paikneb sõna põhitähendus, mille ümber erinevale kaugusele koonduvad kõik teised tähendused. Tähendused on omavahel seotud süstemaatiliselt. Sellise võrgustiku graafiline kujutis annab meile teada, kui lähedalt või kaugelt on erinevad tähendused üksteisega (ja keskse tähendusega) seotud, mida lähemal võrgustikus tähendused üksteisele asuvad, seda lähemalt seotud nad on. Kesksemad liikmed on tüüpilisemad, perifeersemad liikmed esindavad ebatüüpilisemaid tähendusi. Seosed tähenduste vahel on kirjeldatavad mitmesuguste uute tähenduste tekkimise mehhanismidega (nt metafoor, skeemkujutluslik transformatsioon, metonuumia jm), need samad mehhanismid iseloomustavad ka üldiselt inimese mõtlemist, abstraktsest asjadest arusaamist.

Sõna over kohta on V. Evans ja A. Tyler (2001; 2003) koostanud järgneva tähendusvõrgustiku:

Sõna üle prototüübist lähtuv tähendusvõrgustik võiks välja näha nii (Veismann 2009):

Tuleb öelda, et selline sõnatähenduse esitamise idee leidis hulgaliselt järgijaid, kuid peagi ka kriitikuid. Lühidalt öeldes on kriitika kaks olulist sihikut olnud “keeleteadlase meelevald” (mis/kes määrab eraldiseisva tähenduse) ja “piiramata ehk metsik polüseemia” (tuleneb keeleteadlase meelevallast), st me võime ühele sõnale postuleerida tohutu hulga tähendusi võrgustikus, kuid meil puudub kontroll, kas see on ka psühholoogiliselt reaalne pilt selle sõna tähenduste talletamisest kõneleja peas.