Orientatsioonimetafoorid

Üks liik metafoore, orientatsioonimetafoorid, toetavad tugevalt eelmises peatükis käsitletud kehapõhisuse teooriat.

• HEA ON ÜLEVAL, HALB ON ALL

Asjad lähevad ülesmäge/allamäge. Tipptasemel töö

• ÕNNELIKKUS ON ÜLEVAL; KURBUS ON ALL

Tuju tõuseb/langeb, on madalseisus, on õnne tipul,

• TEADVUSELOLEK ON ÜLEVAL; TEADVUSETUS ALL

Ärkas üles; langes minestusse, koomasse

• KONTROLLI VÕI JÕU OMAMINE ON ÜLEVAL; KONTROLLI VÕI JÕU SUBJEKT OLEMINE ON ALL

Mul on tema üle kontroll, ta on kõrgemal positsioonil, ta on minust jõu poolest üle, alluv ja ülemus

Orientatsioonimetafoorid võtavad aluseks ruumisuunad (vertikaalne ja horisontaalne asetus) ja kasutavad inimese kogemust füüsiliste objektide asetsemisest ruumis. Näiteks põhinevad osad orientatsioonimetafoorid meie kehalisel kogemusel sellest, kuidas me maas lamame ja üles tõuseme ja kogemus seostest teadvuse, tervise ja jõuga/võimuga. St vertikaalsus inimkogemuses.

Need ei ole retoorilised võtted või poeetilised kõne ilustamised: see ongi see, kuidas me kujutleme õnnelikkust, tervist jne. St metafoorid on mõistelised struktuurid, mis läbivad tavalist keelt.