2. Kategoriseerimine

Mõistestamise kõrval on tähenduse teadmises oluline osa kategoriseerimisel. Tuntud on filosoof L. Wittgensteini näide sõnast mäng (Wittgenstein 1953), millele ühe definitsiooni leidmine, mis sobiks kõikvõimalike teadaolevate mängudega (laste mäng liivakastis, klaverimäng, malemäng, sulgpallimäng), näib võimatu. Wittgensteini järgi ei seo kõiki neid tegevusi, mitte üks ühine omadus, vaid pigem perekondlik sarnasus – nii nagu ühes perekonnas on nt emal ja tütrel ühte värvi silmad ja emal ja pojal sarnane näokuju ning tütrel ja pojal ühte moodi suujoon – puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele. Teiseks oluliseks aluseks on psühholoogiast Eleanor Roschi uurimused loomulikust kategoriseerimisest (Rosch 1975; Rosch 1978; Rosch, Mervis 1975). Sõnaraamatulik, definitsioonidel põhinev semantika eeldab, et asjad ja nähtused jagunevad kindlapiirilistesse kategooriatesse, kuid E. Roschi katsed näitasid, et inimeste teadvuses on maailma iseloomustavad kategooriad pigem hägusate piiridega ja kontsentrilise struktuuriga – neis on keskne/kesksed prototüüpsed liikmed ja hägusad äärealad.

Roschi järgi iseloomustab kategoriseerimise mudelit:

  • Prototüüp kui parim näide kategooriast.
  • Puuduvad tarvilikud tingimused. Liikmelisus ei sõltu fikseeritud tarvilike tunnuste hulgast.
  • Perekondlik sarnasus.
  • Prototüübid on kategoriseerimise lähteks, teised liikmed on määratud nendega sarnanemise kaudu.
  • Astmeline liikmelisus. Ähmased piirid.

Roschi uurimustest inspireeritult väidavad kognitiivsed semantikud, et ka inimese keelelist teadmist iseloomustab pigem prototüübist lähtuv radiaalne ähmaste piiridega kategoriseerimine. Ka keelelised kategooriad ei ole kirjeldatavad tarvilike ja piisavate tunnuste kogumina, dihhotoomselt, vaid on prototüübist lähtuvad, radiaalsed, ähmaste piiridega.

Selline lähenemine aitab seletada varieeruvust ja polüseemiat keeles. Näiteks semantikast võib tuua sõna ema , mille prototüüpne tähendus võiks olla 'naissoost vanem, naine oma lapse v. laste suhtes' (EKSSi esimene tähendus), kuid millel on veel terve hulk tähendusi (kasuema, emaplaat, naisliikumise ema, emalaev jne), mis on keskse tähendusega seotud erinevate omaduste kaudu (lähemalt või kaugemalt).


Näiteks grammatikast (keeleliste teadmiste kategoriseerimisest) võib tuua siia tüüpilisemad ja mittetüüpilised noomeneid (maja vs. mõtisklemine, -mine-liiteline deverbaalnoomen pole nii tüüpiline nimisõna kui konkreetsele objektile viitav tüvisõna).

Kuna kategooriseerimise mudelit iseloomustab astmeline struktuur, siis kategooria liikmed ei ole võrdsed (kategooria on hierarhiseeritud) ning saab rääkida ülemtasandi põhitasandi ja alamtasandi mõistetest. Näiteks saab seda kujutada tabeli abil:

 

  

Kui järgneva pildi kohta küsida: "Mis on pildil?" siis esimene/kõige sagedasem vastus enamasti on....

 

Kuid vastuseid võib olla väga mitmesuguseid: Lõvi, isalõvi, täiskasvanud isalõvi, täiskasvanud isalõvi küljelt vaadatuna, kaslane, kiskja, imetaja, loom, entiteet jne.

Põhitasand on see, mille entiteedid on kõige tavalisemad, kõige tuttavamad. Esimesena meenuvad harilikult põhitasandi entiteedid (lõvi, mitte loom). Kuid põhitasand pole alati sama, sõltuvalt kõnelemise kontekstist või inimese ettevalmistusest (koolitund, zooloogid omavahel) võib põhitasand olla eeltoodud näite puhul ka isalõvi, kiskja vm.

Kategooria struktuuri väljaselgitamiseks on tehtud psühholingvistilisi katseid. Üheks võimaluseks on näiteks paluda katsealusel nimetada/loetleda kas piiratud või piiramata ajavahemiku jooksul meenumise järjekorras nii mitu mingi kategooria entiteeti, kui vähegi meelde tuleb. Näiteks on mitmel aastal tähendusõpetuse kursuse raames palutud kirja panna linnunimetusi. Võib öelda, et loetelukatses ilmnev prototüüp pärineb põhitasandilt, prototüüpseks linnuks kursusel on olnud vares, mitte hallvares, künnivares vms, ja tihane, mitte rasvatihane, sinitihane või tihaslane.

http://shimmidragon.deviantart.com/art/Male-Lion-LineArt-216758918

SOOVITATAV LUGEMINE:

John R. Taylor 1989. Linguistic Categorization. Prototypes in Linguistic Theory. Oxford: Clarendon Press.
G. Lakoff 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What categories reveal about the mind. Chicago: University of Chicago Press.

back forward