Sissejuhatus. Mis on tunnetus ehk kognitsioon?

Loe läbi allpool antud tunnetuse definitsioonid ja püüa ära arvata, milline neist pärineb millisest allikast (Z. Kövecsese raamat, Eesti Entsüklopeedia, Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, Oxfordi filosoofialeksikon, Õigekeelsussõnaraamat, täpsemalt vaata viiteid eraldi lehelt). Võrdle definitsioone ja mõtle, mille poolest need erinevad ja mida on neis kõikides ühist. Kontrolli testiga, kas leidsid õiged allikad.

Tunnetus on:

  • tegelikkuse peegeldumine inimteadvuses
  • teadmiste saamine, maailma kajastumine teadvuses
  • Kognitiivsed protsessid on aluseks meie teadmistele ja teadvusele. Nende hulka kuuluvad kogemuse töötlemine, tajumine, mälu ning verbaalne mõtlemine, tähelepanu.
  • reaalsuse kajastumine inimese teadvuses, teadmiste saamine individuaalses ja ühiskondlik-ajaloolises tunnetustegevuses

(Inim)tunnetuse uurimine tegeleb peamiselt kolme küsimusega: 1) milline on teadmise olemus; 2) kuidas teadmisi omandatakse; 3) kuidas teadmised on esitatud inimese meeles/vaimus.

PANE TÄHELE!
ladina verb congnosco (con ‘koos' + gnōscō ‘teadma'), vana-kreeka verb γνώσκω (gnόsko) ‘õppima' (nimisõna γνώσις (gnόsis) ‘teadmine’)

SOOVITUSLIK LISALUGEMINE:

Kangilaski, Jaak. Lehmad tunnetavad kevadet. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 9, lk 548-550.

back forward