Hammaste juurekanalite erinevad preparatsioonitehnikad roostevabast terasest instrumente kasutades
3.3. Step-back preparatsioonitehnika
Step-back preparatsioonitehnikas kasutatakse instrumente n.ö. väiksemast suuremani (klassikaline Schilderi preparatsioonitehnika).
Figure 2 Dr. Herbert Schilder. (http://www.schilderinstitute.com/home)
Lisalugemist: http://www.endoexperience.com/library_11.html
Oluline on instrumentide eelpainutamine (kasutatav kõikidel tehnikatel v.a. balanced force tehnika)
Oluline on juurekanali rekapitulatsioon s.o. juurekanali taasläbimine instrumendiga, mis esmaselt läbis juurekanali, kontrollimaks juurekanali takistusteta läbitavust. Rekapitulatsioon hoiab kanali puhtana ja ei lase preparatsiooniviilmeil apikaalosa kinni blokeerida.
Selle tehnika kasutamisel on eristatavad 3 faasi:
1. Juurekanali valendiku läbimine ja tööpikkuse määramine
- Loputa kanal NaOCl lahusega.
- Vii eelpainutatud ISO #08 või #10 viil kanalisse passiivselt ja surveta (ära keera!).
- Kui tekib takistus, tõmba välja, painuta suurema nurga all ja vii uuesti kanalisse.
- Kui instrument jõuab juuretipuni, siis kontrolli apekslokaatoriga.
- Fikseeri stopper kindla reprodutseeritava referentspunkti järgi.
- Tee esimene intraoperatiivne röntgenülesvõte ja veendu pikkuste õigsuses.
- Väikeste liigutuste tegemisel koronaal-apikaalsuunas amplituudiga 2mm veendu, et instrument kanalis liigub vabalt ja kanal on edasiseks preparatsiooniks läbitav.
Pildid hambast 37. A) Hamba mesiaalsetesse juurekanalitesse on sisestatud viilid ISO #08 ning distaalsesse kanalisse viil ISO #15. Stopperid instrumentidel on fikseeritud kindlate referentspunktide juurde. B) Periapikaalne röntgenülesvõte samast hambast, kus on näha vajadus distaalse juurekanali pikkuse kontrolliks.
2. Apikaalava suuruse säilitamine
- Loputa kanal NaOCl lahusega.
- Passiivselt viia number suurem eelpainutatud instrument juurekanalisse tööpikkusesse.
- Kui instrument ei lähe tööpikkusesse, siis loputatakse kanalit ja kasutatakse väiksemat instrumenti.
- Viilivate liigutustega amplituudiga 0,5 – 2 mm tehakse tee järgneva suurema viili jaoks.
- Iga instrumendi järel loputatakse ja kõik instrumendid peavad olema eelpainutatud.
- Iga instrumendi järel on vajalik rekapitulatsioon.
- Kanalit laiendatakse kuni suuruseni ISO #20.
- Kontroll apekslokaatoriga, vajadusel ka röntgenoloogiliselt, et korrigeerida juurekanali tööpikkust.
3. Kanali laiendamine
- Kasutatakse riimereid roteerivate liigutustega.
- Esimene kasutatav riimer on sama suur kui viimane kasutatud viil (ISO #20 viil => ISO #20 riimer).
- Roteeritakse 90° ja tõmmatakse kanalist välja.
- Loputatakse iga instrumendi kasutamise järel.
- ISO #25 riimer viiakse kanalisse passiivselt kerge pitsumiseni, roteeritakse ja tõmmatakse välja.
- Sama tehakse teiste instrumentidega kasvavalt (ISO #30, #35, #40 jne) kuni soovitud kanali laiuseni.
- Rekapitulatsioon väikese viiliga.
- Pidevalt apikaalsele kahaneva koonilisuse saamiseks prepareeritakse identses järjestuses samade riimeritega kanal uuesti (ISO #20=> #40)ning iga instrument läheb kanalis sügavamale.
- Võib kasutada GG puure pühkivate liigutustega apikaal-koronaalsuunas, et suudmeosa veidi laiendada.
- Kanal prepareeritakse uuesti, kuni iga järgneva instrumendi pikkus juurekanalis on 0,5mm lühem eelnevast, juurekanali seinad on siledad ja kanalis pole dentiiniviilmeid.
- Loputa juurekanal NaOCl lahusega.
Esimese kahe faasi juures kasutatakse viile, kolmandas riimereid. Kõik instrumendid peavad olema eelpainutatud ja stopperitega varustatud.
