Hammaste juurekanalite erinevad preparatsioonitehnikad roostevabast terasest instrumente kasutades

1. Juureravi – miks ja millal?

Juureravi põhieesmärgiks on apikaalse periodontiidi vältimine või elimineerimine. Selleks on kasutusel väga erinevaid meetodeid ning vaieldakse ideaalse meetodi üle.

Tõelised näidustused juureraviks on pulbi- ja/või periradikulaarpatoloogia.

Juureravi tõelisteks vastunäidustusteks on:

  1. ebapiisav periodontaalkinnitus;
  2. ebapiisav krooni-juure suhe;
  3. juurekaaries või kaaries furkatsiooniosas (proteetika!!!);
  4. hamba sisemine perforatsiooniga resorptsioon;
  5. vertikaalne juurefraktuur.

1-1.png

Periapikaalsed röntgenülesvõtted hammastest 47 ja 46. A) Hambal 46 on röntgenülesvõttel näha periapikaalsed radiolutsentsed kolded ning ebapiisav periodontaalkinnitus nii hamba furkatsiooniosas kui hamba ümber. Antud hambal juureravi näidustatud pole ning hammas kuulub eemaldamisele. Hammas 47 on karioosse koronaalosaga ning hõredate lühikeste juuretäidistega. Hammas vajab ümberravi. B) Hambal 47 on ümberravi järgselt näha tihedad tipuni juuretäidised, kerge siileri ekstrusioon periapikaalsele ning koronaalsele asetatud komposiittäidis. Hammas on ette valmistatud krooni asetamiseks.

Juureravi suhtelised vastunäidustused on juhud, kui ortograadne ravi on ebaõnnestunud. Nendel juhtudel on näidustatud kirurgiline endodontiline ravi. Need olukorrad on:

  1. murdunud instrumendid  juurekanali(te)s;
  2. kaltsifikatsioonid juurekanali(te)s;
  3. anatoomilised raskused;
  4. raskused ümberravis;
  5. suured tsüstid.

1-2.png

Ortopantomograafiline röntgenülesvõte 40-aastase meespatsiendi hammaskonnast, millel on näha suured tsüstid alumiste intsisiivide ja IV sektori eesmiste molaaride all. Antud juhul on näidustatud endodontiline ravi kombinatsioonis kirurgilisega.

Kirurgiline ravi on näidustatud vaid siis, kui ortograadne endodontiline ravi on ebaõnnestunud. Suhteliseks vastunäidustuseks võib olla ka patsiendi iga, üldtervislik seisund ja rasedus.

Hammaste juureravis on eristatavad põhifaasid:

  1. diagnostiline faas – haigustekitaja väljaselgitamine, raviplaani koostamine;
  2. preparatsioonifaas – juurekanali(te) kujundamine ja puhastamine juurekanali sisaldisest;
  3. obturatsioonifaas – juurekanal(id) täidetakse inertse täidismaterjaliga kolmedimensionaalselt ja tihedalt.

Juureravi eelduseks on korrektne diagnoos ja endodontilise ravi vajaduse hindamine (parodontoloogiline, ortopeediline, restauratiivne, prognostiline, majanduslik), preoperatiivne röntgenülesvõte või ülesvõtted, kogu karioosse koe eemaldamine ja hamba ajutine taastamine ehk temporisatsioon, hambaladestuste eemaldamine ja isolatsioon kofferdamiga. Vajadusel võib teha anesteesia. Ülioluline on juurepääsukaviteedi korralik preparatsioon, mis järgib hamba anatoomiat, tagab piisava juurdepääsu pulbikambrisse ja juurekanalisüsteemile juurekanali mistahes punktis.

Temporisatsioon (karioosse koe eemaldamine, ebaadekvaatsete täidiste eemaldamine, hamba seinte taastamine) on vajalik, et:

  1. vältida endodontilise ruumi kontaminatsiooni karioosses koes leiduvate mikroobidega;
  2. vältida vedelike leket (sülg!) suukeskkonnast hambasse ja vastupidi, ravimite ning loputuslahuste lekkimist suukeskkonda;
  3. hõlbustada kofferdami asetamist hambale (vajalik tagada korralik isolatsioon);
  4. taastada pulbikamber nii, et oleks piisav ruum loputuslahustele ja vahepanustele (juurekanalite süsteem ei tohi kunagi olla kuiv preparatsiooni ajal);
  5. oleks võimalik määrata reprodutseeritavad referentspunkte, mis oleks stabiilsed ning hõlpsasti leitavad;
  6. vältida hamba fraktureerumist endodntilise ravi käigus ja vähendada postoperatiivset tundlikkust;
  7. taastada hamba kontuurid (tulemus on hügieenilisem juureravi vaheetappides ning patsient on selle eest väga tänulik).

fig1.png

Pildil on kujutatud hammas 26 enne ümberravi. Murdunud palatinaalne sein ja hamba kontuurid on taastatud komposiidiga, hammas on isoleeritud kofferdamiga ning leitud on kanalisuudmed. Ülesehitatud hambasein tagab stabiilsed referentspunktid juurekanalite ravi käigus, piisava ruumi loputuslahustele ja aitab vältida hamba fraktureerumist visiitide vahelisel ajal. Ravi lõppedes on vajalik hamba kroonimine.

Hamba seinte taastamise järel on vajalik hammas lihvida oklusioonist välja (vähendab tundlikkust, aitab vältida murdumisohtu). Seda pole vaja teha, kui hamba oklusioon on juba kaitstud (hambal kroon või overlay, millest prepareeritakse läbi kaviteet endodontilise ravi jaoks) või on tegu esihambaga.