Hammaste juurekanalite erinevad preparatsioonitehnikad roostevabast terasest instrumente kasutades

3.7. Kõverad juurekanalid

Ükski kanal pole sirge. Röntgen on vaid kahedimensionaalne kujutis hambast ega anna infot bukolingvaalsuuna kohta. Ainsatki kurvi ei tohi sirgendada, et ei tekiks preparatsioonil vigu.

Kurvatuuriga kanaleid on parim prepareerida roteeruvate nikkeltitaanist instrumentidega, vahel on lisaks vajalik roostevabast terasest instrumentide kasutamine.

Järgnevalt on antud ülevaade, kuidas ohutult kujundada kurvatuuridega juurekanaleid:

1.  Kõverus apikaalses kolmandikus

Selle kõveruse vale preparatsiooni puhul tekib enamasti 3 viga:

  1. perforatsioon – olukord, kus prepareeriv instrument läbib juurekanali seina ja väljub periodontaalpilusse mujalt, kui apikaalmulgust;
  2. aste olukord, kus prepareeritud juurekanal hargneb eemale originaaljuurekanalist, kuid ei perforeeri juurt;
  3. ZIP-perforatsioon – olukord, kus foramen apicale on tõmblukuna suuremaks rebitud.

Nende vigade kohta on rohkem võimalik lugeda õpiobjektist “Hammaste juurekanalite tipuanatoomia ja apikaalne preparatsioon“.

Näpunäited õigeks preparatsiooniks:

  • kõveruse preparatsiooni tuleb alati alustada eelpainutatud väikeste K-viilidega (ISO #08, #10). Riimereid kasutada pole soovitatav;
  • peale kanali läbimist teostada röntgenülesvõte;
  • iga instrumendi järgselt on vajalik kanali loputamine NaOCl lahusega;
  • sirge kanaliosa sirgendab instrumenti, seega on tarvis instrument perioodiliselt kanalist eemaldada, puhastada ja anda sellele uus eelpaine;
  • kui instrument liigub kanalis vabalt, siis võib kasutada juurekanalis järgmist instrumenti;
  • oluline on kasutada enne suuremat instrumenti number väiksemat, et olla kindel, et kanal on vaba (vt joonis);

viimane_joonis.png

Skemaatiline joonis instrumentide kasutamisjärjekorrast kõverates juurekanalites.

  • kui tekib aste, siis alusta uuesti väikseima eelpainutatud instrumendiga, näiteks ISO#08. Step-back meetodil tasakaalustatud jõudude tehnikas saab astme elimineeritud.

2.  Kurvatuur kanali keskmises osas

Nende kurvide kerge sirgendamine on vältimatu, kuid sirgenemist võimalikult vältida. Tähtis on säilitada kanali loomulik anatoomiline kuju. Keerukad on nn. bajonett juurekanalid, kus on kanali topeltkurvatuur. Neid esineb rohkem ülemistel ja alumistel premolaaridel. Tähtsaim nende puhul on apikaalne kurvatuur ja apikaalava õige asukoha säilitamine, kuid ka keskmine kurvatuur nõuab tähelepanu, et ei tekiks strip-perforatsiooni, lateraalset perforatsiooni ega juurekanali seina liigset õhenemist. Kasutada tuleks K-viile, riimerid pole soovitatavad.

Kurvatuuriga juurekanali hooletul preparatsioonil võib tekkida kanali sisekurvatuuri seina õhenemine ja sellele järgneb perforatsiooni teke. Tavalisemad kohad vea tekkeks on ülalõua molaaride mesiobukaalsed juured ja alalõua molaaride mesiaalsed juured. Sisekurvatuuri dentiinisein on õhem kui väliskurvatuuri sein. Sellest tulenevalt on kurvatuuriga juurekanalites soovitatav kasutada antikurvatuuri viilimistehnikat.

Kui perforatsioon on juba tekkinud, siis sõltub hamba prognoos sellest, kus piirkonnas perforatsioon paikneb. Mida lähemal on perforatsioon suuõõnele ja limaskestadele, seda tõenäolisem on, et vigastuskoht infitseerub ja seda halvem on hamba prognoos. Sellise preparatsiooniveaga hambad on mõistlik saata edasi endodondi konsultatsioonile ja võimalikule ravile. Perforatsiooniga juurekanali täitmisel kasutatakse MTA materjali. Kõige halvematel juhtudel võib olla näidustatud kahjustunud juuretipu resektsioon, hamba hemisektsioon või ekstraktsioon.

lk17-2.png

Joonisel on näidatud juurekanali sisekurvatuuri perforatsiooni teke. Kanali aktiivsel viilimisel sirge invasiivse instrumendiga õheneb sisekurvatuuri dentiinisein. Noolega on näidatud tõenäoline perforatsiooni tekke koht.

Näpunäited õigeks preparatsiooniks

  • Soovitatav on prepareerida kanaleid NiTi instrumentidega, kuid saab ka roostevaba terasest instrumentidega.
  • Instrumendid eelnevalt eelpainutada vastavalt kanali kõverusele (topeltkurvatuuri puhul topeltkurvatuur).
  • Vajalik on pidev loputamine NaOCl lahusega instrumentide kasutamise vahel.

3. Kurvatuur kanali koronaalses kolmandikus

Need kurvatuurid tuleb elimineerida, et tagada kanalisse otsejuurdepääs ja vähendada instrumentides tekkivaid sisepingeid ning seega ka vigu juurekanali preparatsioonil. Kehtib antikurvatuuri viilimistehnika ja ohutuim on alustada K-viiliga ISO #08. Kui instrument, mis on sisestatud kanalisse, on instrumendipoolse köbru suhtes sirgelt ning köpru saab kasutada referentspunktina. See näitab, et dentiiniriiul juurekanali suudmelt on eemaldatud ja koronaalne kolmandik sirgendatud. Kui kasutada algset koronaalset laiendamist, siis elimineeritakse koronaalse kolmandiku kurvatuur preparatsiooni käigus.

lk17.png

Piltidel on kujutatud koronaalse kõveruse elimineerimist. A) Juurekanalisse sisestatud instrument pitsub juba hamba koronaalses juureosas, tekitades instrumendis lisapingeid ning suurendades preparatsioonivigade tekke võimalust. B) Sinisega on märgistatud osa hambast, mis tuleks eemaldada, et saavutada otsejuurdepääs juurekanalisse. C) Kanalisse viidud instrumendil on otsejuurdepääs apikaalsemale. See vähendab instrumendi murdumisohtu ja preparatsioonivigade tekke tõenäosust.